Tamron AF 60mm F2.0 SP Di II Macro, säri 0,6 / ava 22 / ISO 400
Juba mitu kuud olen sellele autole poes otsa vaadanud ja mõelnud, et kas mul ikka on seda VAJA.
Muidugi ei ole mul seda mudelautot VAJA.
Aga ma arvan, et ühel rallisõbral võiks Sébastien Loeb´i võistlusauto mudel siiski riiulil olla.
Tamron AF 60mm F2.0 SP Di II Macro, säri 0,8 / ava 8,0 / ISO 800
Üleeile oli ilus, tuulevaikne ja sügise kohta üsna soe õhtu. Jalutasin üle pika
aja ümber tiigi ja vaatasin, kuidas kõik on muutunud.
Tiigikanad on juba läinud, ainult pardid on veel jäänud. Nemad on siin
tavaliselt terve talve.
Ka maja oli loojuva päikese valguses teistsugune.
Tamron AF 60mm F2.0 SP Di II Macro, säri 1/40; ava 11; ISO 400
Tükike Põdrasoo raba läbi veetilga. Vihmapausi ajal sai piltigi teha. Aga oli omamoodi tore ka, et sadas.
Nii olid kõik kohad veetilkasid täis ja sai katsetada seda, mida oma objektiividega ei saa.
Tamron AF 60mm F2.0 SP Di II Macro, säri 1/160; ava 5,6; ISO 400
Kandideerisin mõni aeg tagasi Tamroni objektiivide testijaks. Juhtus nii, et osutusin üheks valituks.
Tamron on Jaapani objektiivide tootja, kelle Eesti esindajaks ja maaletoojaks on Photopointi kauplustekett.
Alates sellest pildist (kaasa arvatud see pilt) hakkavad siin enamjaolt ilmuma testitavate objektiividega
tehtud näidisfotod. Ja nii kuni varakevadeni välja.
Aga ärge muretsege, mu kallid lugejad - vaatajad! See ei tähenda, et mu blogist saab nüüd tehnilist teksti täis,
objektiivide testi tulemusi kajastav lehekülg. Otse vastupidi! Kuna iga kolme nädala tagant saan järgmise toru,
peaks pildivalik tulema isegi vaheldusrikkam ja blogi muutuma huvitavamaks.
Testpiltide alla ilmuvad ainult pildi tehnilised andmed, nagu siingi. Olen kindel, et see pildi vaatamist ei sega :-)
Olgugi, et ilm läks pilve, kui mina rabasse jõudsin, ei lasknud ma ennast sellest pisiasjast segada.
Ikka oli mõnus seal kükitada, raba hääli kuulata ja vitamiinirikkaid jõhvikaid pista. Neid oli tõesti nii palju,
et enne järgmise koha peale astumist pidi jalajälje suuruse platsikese puhtaks sööma - ei saa ju peale astuda.
Kasvas teine otse jalgraja peal, lehe all. Õnneks mitte väga käidaval rajal ja õnneks mitte üleni lehe all :-)
Punane mütsike ikka pisut paistis. Kui ma oleks seente järgi läinud, ei ole ma sugugi kindel, et ma oleks
raatsinud teda kaasa võtta...
Siit küll ei saa nii hästi aru aga ta oli umbes 3 cm pikk. Sellest ka niisugune pildi nimi.
Natuke nuputamist - mida ja kuidas olen pildistanud?
Väike mõttepaus. Igal pool oli nii ilus, et ei teadnud, kuhu poole toru suunata.
Arvo kasutas enda mõttepausi minu pildistamiseks. Olin meelitatud :-)
Kuidas võiks aga kõlada fotosõprade "vanasõna"... äkki midagi sellist:
kui hetkel midagi paremat pähe ei tule, tee vaimu värskendamiseks paar klõpsu ka matkakaaslasest.
Imeline õhtu - päikeseloojangule järgnes peagi kuuloojang.
Just selline see laupäevaõhtune Puhutlaiu loojang oli - vaikne, värviline ja triibuline.
Olja, ära pikka viha pea, et ma ei saanud pilti selleks ajaks üles, mis sulle algul lubasin ;)
Kui pesakastid valmis, tegin väikese jalutuskäigu rabas.
Ühel hetkel kuulsin üle lendavaid laululuiki. Minu üllatus oli suur, sest nad ei lennanudki üle - tulid hoopis järvele.
Ilus punkt ilusale päevale.
Täna oli eriliselt ilus ja pesakastide pruunistamiseks väga hea ilm. Jõudsin alles paar tundi tagasi koju.
Kui nüüd kõik muu sobib, peaks kevadel sõtkad sisse tulema. Selle taha, et peaskastid ebaloomulikku värvi on,
ei tohiks enam asi jääda. Tõenäoliselt muutuvad kevadeks veel loomulikumaks.
Kui aga vaadata seda rahvahulka, mis igal päikesepaistelisel nädalavahetusel Kakerdaja rabast läbi käib...
no eks kevadel paistab.
Siin väike meenutus peaaegu aasta tagusesse aega, kui uued kodud said üles pandud.
Ka selle esimese, viltuse puu küljes oleva kasti, pintseldasime üle.
Nii on natukenegi ilusam :)
Oleks vist vale öelda, et esimesed sügise märgid on juba näha.
Metsaalune on vägagi sügisene.
Samamoodi algas ka selle aasta suvi - kaugelt enne kalendrisuve saabumist.
Nii peale vaadates tundub tõesti lihtne. Kas see ka nii on?
Masin, mille küljes need nupud asuvad, on ise aga kõike muud, kui lihtne.
Tegu on suure fotoprinteriga, mis maksab umbes uue keskklassi auto hinna.
Peale selle, et ta palju maksab, on tal ka häid omadusi - näiteks oskab printida :)
Pole siis ime, et hommikuti muru sees käies jalad märjaks saavad :)
Aeg teeb oma töö. Siin muru all on teekate, millel veerenud sajad vankrirattad ja astunud tuhanded jalapaarid.
Tee käis vanasti ikka küladest ja teistest elutähtsatest kohtadest läbi. Selle tee ääres asus eelmise vabariigi ajal
samuti tähtis koht - vesiveski. Veskist on järgi küll ainult varemed aga selles kohas on midagi...
Kui seisin seal vara hommikul, päikese tõusu aegu, oli tunda nagu vanade aegade hõngu...
Ühel toredal perekonnal on kodumaja taga selline koht.
Pole siis ime, et peretütar fotograafiast huvitub. Niisugused vaated omast käest võtta! :)
Kasvas teine nii kõrgeks, et otse pildistamiseks pidi toolile ronima.
Ilus lill. Natuke laste joonistustel kujutatud päikese moodi :)
Ilusat inimest on alati meeldiv pildistada. Minu meelest on siis ka hea pildi saamise võimalus suurem.
Edasi sõltub kõik pildistajast...
