Enne, kui mina fotoka pildistamisvalmis sain, oli üks mees juba katusel ja teisel üle poole majaesisest niidetud.
Seekord võtsime korstna maha, mis oli nii palju vajunud, et toetas juba sarikate peale. Enam pole majal pinget peal. See teadmine mõjub endalegi
kuidagi kergendavalt.
Peale selle sai ka maja ümbert nii palju puhtaks niidetud, et oli juba ilus vaadata. Nii imelik, kui see ka pole, hakkas juba praegu see roheline
ala pisut muru meenutama :-)
Hooaeg on alanud.
See laupäev (16. mai) polnud tegelikult sel kevadel esimene kord, kui maja juures käisime. Üht-teist sai tehtud juba 1. mail.
Seekord oli aga kaasas üks vana muruniiduk, mis pidas üllatavalt tublisti vastu ja niitis suure osa maja ümbrusest ära.
Seda muidugi inimese abiga. Siis sai lihtsalt aeg otsa, mitte niiduk :-)
Tehtud sai palju aga veel rohkem on teha.
Igalt poolt krundi peal tuleb välja kõikvõimalikku prügi. Näiteks on keegi kunagi jätnud maha vedelema ruutmeetrite kaupa kasvuhoone kilet.
See on nüüd rabedaks muutunud ja tuleb maa seest välja vaid peopesa suuruste tükkidena. Leidub ka erinevaid metallesemeid, klaasikilde,
vanu prusse, laudu, okastraati... Millal ükskord saab julgelt niidukiga mööda krunti käia, kartmata masinat ära lõhkuda?
Kisub väga "linnuseks" viimasel ajal. Tuleks lindude juurde tagasi siis, kui on jälle midagi huvitavat kogunenud.
Näitaks vahepeal hoopis mõnda ilusat lille, kes juba tükimat aega ennast metsa all, tuule käes kiigutab. Sel kevadel on aga sinililled kuidagi nirud.
Vähemalt nendes kohtades, kus mina käinud olen. Ei tea kas asi on jahedapoolses kevades või milleski veel?
"Kuule, sul on sulg püsti!" ütleks nagu tagumine kurg esimesele. Praegu on veel aega kahekesi jalutamas käia. Varsti tuleb hakata väikeseid kurgi
välja hauduma ja siis saab ainult kordamööda.
Aga sellest, et sulg püsti on ja kaasa talle just nagu seda ütleks, ei paistnud esimene kureke suuremat hoolivat :-)
