Käisime suvel õega Järva-Jaanis, vanatehnika varjupaigas.
Vaatamist ja äratundmisrõõmu oli palju.
Peale trolli on seal ka rööbastel tramm ja sõidukorras Ikarus buss, milles ka kleepsud kirjaga: Mõnusamalt kohale!
Tundus, et esindatud on vist kogu nõuka-aegne masinate valik. Isegi teerull on olemas.
Soovitan kindlasti vaatama minna!
PS. Vares oli tänapäevane :)
Olin koos oma väikese loodusehuvilisest sõbraga tulnud just metssea varjest ja jäänud pika ninaga,
kui märkasime metsa kohal midagi suurt ja kollast. Kuu mis kuu! Olgugi, et poolik.
Parem pool kuud pildil, kui terve siga metsas peidus :)
Kui ma vahel Hiiumaal käin, astun tavaliselt läbi ka ühe tuletorni juurest,
kus on maailma parim koht päikesetõusu jälgimiseks.
Suviti on torni kõrval karjamaal ka lehmad. Nemad päikesetõusust eriti ei hooli,
küll aga tulevad mind alati nuusutama ja küsival pilgul otsa vaatama - "midagi head ka tõid?"
Polegi neile kunagi midagi viinud... äkki võiks?
Mida aga peremees ja perenaine sellest arvaks...?
See kohtumine oli üllatuseks meile kõigile. Mu kodu lähedal, metsa sees on nüüd umbes 100 meetrise läbimõõduga raiesmik.
Tulin läbi metsa kodu poole ja raiesmikule jõudes märkasime teineteist pea üheaegselt.
Muidugi jäime kõik viiekesi liikumatult paigale. Mina olin esimene, kes liigutama hakkas.
Kuna seekord oli ees õige objektiiv ja fotokas statiivi peal, tuli ainult sõrmi liigutada.
Kitsekesed lasid ennast lausa viis minutit pildistada ja läksid siis igaks juhuks puude vahele peitu.
Tänasin neid mõttes ja läksin minagi edasi. Tore kohtumine oli.
Kas ikka oli vanasti muru rohelisem ja taevas sinisem?
Ja kui oligi... minu meelest pole ka selle aasta sügisesel murul ega taeval häda midagi.
Oleneb, mis kell vaadata.
Hakkame siis pilte riputama. Pulgad juba ootavad...
