Mitte ühtegi inimese häält. Ainult kaugemal külas üks koer ei saa rahu.
Kell on viis läbi viis minutit. Kohe tõuseb päike. Rabas hakkab elu käima. Udu seest ilmub välja sõtkapaar, minust
paarikümne meetri kaugusel toimetab rüüt. Pole teda nii lähedalt näinudki. Päris minu kõrval laulab rabakonn
oma pulmalaulu. Püüan vaikselt salvestada ja teda mitte segada. Vist õnnestus.
Kaugemalt kostub ka sookurgede hääli...
Idülliline kirjeldus. Aga loodus just nii imeline ongi, kui oskad kuulata ja aega maha võtta, et seda tähele panna.
VastaKustutaKui tagasi tulen, siis ühinen Sinuga sellist hommikut kuulama-vaatama. :)
See oleks tore.
VastaKustutaPakkusin ka selleks hommikuks paarile tuttavale võimalust kaasa tulla.
Kell 3.00 väljasõit oli aga ilmselt põhjuseks, miks ma seekord üksi läksin :-)
Ma tavaliselt ka magaks sellel kella ajal, aga sellise väljasõidu puhul oleksin igal juhul ärganud ja kaasa tulnud. :)
VastaKustutaNo mina oleks läinud siis eelmisel õhtul ning põõsa all või siis telgis öö veetnud. Kindlasti oleks telefonis äratuse sisse lülitanud, muidu ärkad selle peale, et päike on telgi kuumaks kütnud ja päikesetõusu maagia jääb nägemata :)
VastaKustutaSeda, et palavuse peale telgis üles ärkan, on mul seal samas juba juhtunud. Olgugi, et telefon oli äratama pandud. Panin kinni, et ei segaks :-)
VastaKustutaAga selle retkega sai tõesti selgeks, et kätte on jõudnud aeg, kus päikesetõusu pildistamiseks tuleb õhtul kohale minna.
Kell 3 on ikka päris raske sõitma hakata.