Munemine käib. Sel aastal saabus kana meie tiigile 18. aprillil. Pesa on vähem, kui kuu ajaga valmis tehtud.
Koht, kuhu pesa teha, on aga hästi valitud. Niikaua, kuni roostik pole väga tihedaks kasvanud, saab kõrte
vahelt teda hästi pildistada. Ei saa öelda, et pildistaja peale keegi ei mõtle :) Kui aga kõrred suve edenedes
juba pesa ümber kardina moodustavad, jääb see roostikku mõnusalt peitu. Nii kurja silma, kui kõrvetava
päikese eest. Sel aastal ei ehitanud kana aga pesa kalda äärde, vaid valis parema koha - saarekese keset tiiki.
Nüüd jääb vaid õhurünnakute oht. Peamiselt varesed. Nemad aga peedistavad meelsamini rästaid, sest siis ei
pea suutäie kätte saamiseks jalgu märjaks tegema.
