Vanad kastid, või siis õigemini - selle, mis nendest järel oli, vedasime endaga kaasa. Ei jätnud neid parkla juurde
lõkkeplatsile tule tegemiseks. Nii igaks juhuks. Ja kuidagi vale tundus see ka.
lõkkeplatsile tule tegemiseks. Nii igaks juhuks. Ja kuidagi vale tundus see ka.
Siin pildil on kaks kõige tervemat kasti, mis elasid üle ka puu otsast alla kukkumise. Ühes oli sel aastal isegi keegi
vist pesitsenud - pesa vooderdus oli kuidagi ilus, pehme ja suhteliselt värske väljanägemisega.
vist pesitsenud - pesa vooderdus oli kuidagi ilus, pehme ja suhteliselt värske väljanägemisega.
Vanade kastide kohta sain Fred Jüssi kaudu teada, et need oli teinud üks tark loodusemees oma pensionipõlves.
Kahjuks ei õnnestunud mul tema nime kuidagi teada saada, Fred ka ei mäletanud enam.
Kahjuks ei õnnestunud mul tema nime kuidagi teada saada, Fred ka ei mäletanud enam.
Ütles vaid niipalju, et kui tema oli 15-aastane, oli see mees Alavere koolis õpetaja olnud.
Mul oleks temalt palju küsida olnud....
Mul oleks temalt palju küsida olnud....
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar