Selline nägi välja üks armas Lõuna-Eesti maakodu 1981 aastal. Isa tegi pildi. Oleksin isegi teinud. Aga mul
polnud siis veel fotokat. On aga seal oldud suvedest ilusad mälestused.
Mäletan köögi lauda ja plekist, pisut kumera põhjaga kruusi, mille seest sai naabertalust toodud lehmapiima
limpsida. Ja kui hästi maitses kukeseene kaste ja keedukartul... no eks kõht oli õues jooksmisest tühi ka.
Ja kuidas seisime emaga ühel soojal suveõhtul maja ees, suure vahtra all ja metsa tagant rabast kostusid soo-
kurgede hääled. See on mu esimene mälestus sookurgedest. Nende laulul on minu jaoks siiani eriline tähendus.
Ja õhtul magama minnes tuli hea uni... metsa veerel väikses majas.
Minul ei olnud 2007. aasta suvel enam võimalust samas seisukorras majapidamist pildistada.
Uued omanikud jätsid peale paari sees elatut aastat, kuskil 90-ndate alguses maja lagunema.
Otsisin lihtsalt koha, kust minu silma läbi oli õuepealne kõige paremini näha. Malts oli nii kõrge, et pidin fotokat
pea kohal hoidma.
Huvitav on aga meie koha valik. Selle pildi tegemise hetkel ma veel ei teadnud, et isa pildistas peaaegu sama
vaadet, peaaegu samast kohast 26 aastat tagasi. Isa oli pildistamise ajal 34. Mina 29.
Kas selline kokkulangevus võib vihjata sellele, et me näeme mõningaid asju ühtemoodi?
Võimalik. Ikkagi sugulased :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar