Mõned päevad tagasi oli põhjust kartulisalatit teha. Just nimelt - ise teha. Nii tuleb kõige maitsvam.
Kes on proovinud, teavad millest jutt.
Minu osa oli väike. Keetsin muna ja kartulid, hakkisin sibula ja segasin. Hiljem on peolauas aga hea rääkida:
"Tegin ma ju maitsva salati, kas pole?" Kõik noogutavad ja kiidavad.
Selle jutu peale teeb mu kaasa siis eriliselt vahvat nägu :)
:D minul hakkas küll suu nagu Pavlovi koeral vett jooksma :) kuid egas jah, isetehtud salati vastu ei saa ükski poetoodang :)
VastaKustutaSibula hakkimine on salatiteo juures vähemmeeldiv, kuid salat sibulata veel vähem meeldiv :)
Kui keegi tolle mu eest ära teeb, luban ma tal meelsalt kiita, et tema salati autoriks :D
Suu kisub kuidagi tatiseks jah ;-)
VastaKustutaMerje, ma olen sinuga 100% nõus!
VastaKustutaPoe salatitest oli kunagi ainukene maitsev salat Prismades müüdav, Usina sünnipäeva salat. Viimasel ajal on aga seegi ära rikutud. Eriline maitselageduse näide on aga Selveri salatid.
Ja siis see sibula hakkimine!
Ega minagi haki sibulat sellepärast, et see mulle õudselt meeldib. Aga naist nutmas näha on ka paha :)
Samas tõesti - ilma sibulata pole kodune salat kaugeltki see õige, kodus tehtud salat.
Ja hiljem, sõpradega lauas istudes, on selle üle, kes salati tegi ikka ja jälle vahva nalja visata.
Arvo, sina ei pea kaua vesistama. Ole ainult 28-ndal tööl! ;)
Vot sellest salatist tunnen ma väga palju puudust! Teeme diili - kui tagasi Eesti jõuan ja perega kokku saame, siis tehke seda imelist salatit kindlasti sama palju. Nõus? :)
VastaKustutaNõus. Siis on sünnipäevast ka juba piisavalt kaua möödas - tekib jälle endalgi isu.
VastaKustutaAga hoiata siis paar päeva ette!