Tuleb. Läbi udu.

Kiirustasime, sest kartsime päikesetõusule hiljaks jääda. Tegime õhtul väikese vale arvestuse. 
Läksime pika sammuga mööda metsateed. Kui kohal olime, tõdesime, et polnudki vaja nahka märjaks joosta. 
Udu oli nii paks, et tundus nagu päike tõuseks hiljem. Lihtsalt seisin, vaatasin ja kuulasin. Hommikust raba ja tema hääli. 

Hommik metsas

Oleks nagu udune hommik, eks? Päikesekiired paistavad puu okste vahelt läbi ja
kõik tundub nagu pisut muinasjutuline olema.
Tegelikult polnud selleks muud vaja, kui hommikusöögi lõkke suitsu. Noh, päike pidi
muidugi väljas olema ja kerge tuuleke pidi selle suitsu ka puude vahele, just õigesse
kohta lükkama. Eks natuke õnne oli ka vaja.

Udune rabahommik

Olin eile õhtul pikalt üleval ja ühel hetkel märkasin, et väljas hakkab udu tekkima.
Tuli kiiresti valida magusa une ja hommikuse, uduse raba vahel. Valisin muidugi raba. Ise arvan, et tegin õigesti.
Oli, mida vaadata ja pildistada. Kui hästi ma selle aga piltidel edasi oskan anda, eks otsusta järgmise kuue postituse põhjal ise :-)

Neljapäeva hommik Hiiumaal

Just selline. Vaikne, punane. Peaaegu mitte ühtegi autot ei sõitnud. Ainult koolibuss. Selle aasta talvepuhkuse
viimane hommik Hiiumaal. Oli tõsiselt kahju ära tulla.
Seisin seal, tervitasin mõttes tõusvat päikest ja peast käis läbi mõte, kas sellist Eestit me siis tahtsimegi....
Võin öelda, et jah. Just sellist Eestit ma tahtsingi.
Minust vasakul ragises merejää, mille tuul oli randa ajanud...

Welcome to Estonia

Üks ilus suvehommik Võrumaal. Selline mõnus Eesti kodu.
Miks Welcome to Estonia? Vastuse leiad siit.