Reede oli üks vähestest päikesepaistelistest päevadest minu puhkuse ajal. Pühendasin selle koduaia lindudele.
Peale pildil oleva põldvarblase käisid kohal veel tema õed-vennad, talvikesed, leevikesed, siidisabad,
musträstas, salutihane, sinitihased ja muidugi suur hulk rasvatihaseid.
Kõik muidugi poseerida ei tahtnud ja eelistasid jääda okste varju või kaugemale puu otsa.
Neid aga, kes mind ja pildimasinat ei peljanud, saab lähipäevil ka siin näha.
Kellele küttepuud, kellele talvekodu.
Mõtlev inimene teeb endale talveks hunniku küttepuid valmis, et pakase saabudes külmetama ei peaks.
Seda kasutavad ära ka teised - ämblikud, kärbsed, sääsed, sisalikud.
Suure puuriida sisse on hea külma eest varjule pugeda ja seal talv mööda saata.
Alati polegi vaja puud põlema panna, et ta sooja annaks.
Meile, inimestele, jääb mõistagi sellest soojusest talvel väheks.
Talvike on tihasega peaaegu ühesuurune lind, õige pisut suurem.
Sellegipoolest ei lähe ta tihaseid söögimajast ära ajama, vaid otsib endale toitu söögimaja alt, lume pealt.
Eks teistel, kes majast võtmas käivad, ikka midagi noka vahelt pudeneb. Ja tal on õigus - pudeneb nii mõndagi.
Tegelikult läksin rebast pildistama. Olin juba päris kaua peidus
istunud, kui minu kõrvale, oksa peale lendas leevike ja alustas
lõunasöögiga. Minu kohalolekust ei lasknud ta ennast üldse häirida.
Seda muidugi esimese eksimuseni - liigutasin kätt pisut liiga kiiresti.
Aga juba mõne aja pärast oli punapugu tagasi ja seekord ma
teda rohkem ei seganud.
Ilusad värvilised asjad. Kui kokku saad, tunduvad veel vahvamad :)
Hommikul, hetk peale päikesetõusu. Jõudsin veel napilt fotoka haarata, kui nägin tegelasi erilise
meelekindlusega üle heinamaa tee poole tulemas. Kahjuks autost välja enam ei jõudnud.
Metskitse jäljed. Ka nemad loodavad majade lähedusest toitu leida. See majake seisab juba aastaid tühjana.
Käivad vaatamas ikkagi - nii igaks juhuks.
Vaeseke kössitas kraavis jää peal, õues oli 26 kraadi külma. Ju oli seal tuule eest varjus.
Jäin korraks seisma, tegin paar klõpsu ja läksin edasi. Ei tahtnud teda väga segada.
Käisime laupäeval lindudele süüa viimas ja tegime siis ühtlasi neist ka paar pilti. Tore päev oli.
Toidukoha olemasolu eest vastutas ja hea nõuga aitas Jaanus Järva.
