Midagi siit, midagi sealt. Nii nagu pilte ja mõtteid tuleb.

esmaspäev, 30. detsember 2013

Kuuselaps








































Detsembrikuine mets sel aastal. Väikestele puudele vist meeldib. Saab värsket õhku hingata ja ennast tuule käes kiigutada :-) 
Mulle aga meeldib metsas käies neid väikeseid puu lapsi vaadata ja pildistada. Mõnikord saab neile ka abiks olla. 
Alles hiljuti aitasin ühe õige väikese kuusekese uuesti mulda, kes oli mingil põhjusel oma "pesast välja kukkunud". 


pühapäev, 22. detsember 2013

Hoiuala?













































Ma ei tea päris täpselt, mida sõna "hoiuala" ametlikes dokumentides ja seadusandluses lahti seletatult tähendab. 
Tean aga, et eesti keeles võiks üks selle sõna tähendusi olla: koht, mida peab väga hoidma. 


reede, 20. detsember 2013

Millal siis talv tuleb?








































Ei tea kas olen viimaste lumerohkete talvedega ära hellitatud või milles asi aga kalendritalve alguse lävel võiks ju küll juba 
lumi maas olla. Samas... 2011/2012 aasta talve esimene korralik lumi tuli ka alles jaanuaris. Äkki on tõesti pisut vara veel 
viriseda. Aga lund tahaks ikka. Nii mina, kui minu 7-aastane poeg :-) 


pühapäev, 8. detsember 2013

Tihasediagonaal








































Talv näitab vaikselt oma nägu. Paar päeva tagasi sadas maha ka esimene lumi. Kõik liikuv, mahlane ja maitsev on jäänud 
lume alla või on puukoore vahele peitu pugenud. 
Nii saabki näha meil talvituvaid väikelinde üsna tihti inimasustuse läheduses. Tuleb ju vaatamas käia - ehk antakse midagi. 


teisipäev, 3. detsember 2013

Kohe hakkab kallama








































Kas pole tuttav? Nähes suvel sellist taevast, on siililegi selge (mitte et siil rumal oleks), et kohe tuleb suurem sahmakas vihma. 
Võiks ju varju minna... aga kui varjualune on nelja ratta peal ja kohe su selja taga, tuleb enne ikka esimesed piisad ära oodata. 
Jäädvustamist vajab ka kollaste võilille õite ja sinakashalli taeva vaheline kontrast. 


teisipäev, 26. november 2013

Žiguli monument













































Käisin täna Tartus ja jälle sai tõestust ütlemine, et Tartu ON heade mõtete linn. 
Miks mitte teha kahest vanast autost üks ja see linnarahvale vaatamiseks välja panna! :-) 
Eriti äge oli veel see, et all olid peaaegu uueväärsed originaalrehvid. 


kolmapäev, 20. november 2013

Talve algus








































Nii algas talv 2009. aastal. 
Olenevalt aastast on talve alguses mõned päevad või paar nädalat sellist aega, kui lumi on juba maas, õhutemperatuur 
miinuses aga veekogud veel lahti. See on ilus aeg. Külmad hommikud pakuvad auravatest jõgedest - järvedest kauneid 
vaatepilte. Sel korral saabus hommik ilma päikesetõusu nägemata :-) 


esmaspäev, 11. november 2013

Pühapäev oli Isadepäev







































Tore, kui nii arvatakse ja seda aeg-ajalt näiteks vahva külmkapi magneti kaudu mõista antakse :-) 


laupäev, 9. november 2013

Bemm ja lagled








































Kui rändel on vaja peatuda, ei sega isegi mööda sõitvad autod. 


teisipäev, 5. november 2013

Tuhksuhkruga








































Ei kõlba see leht isegi tuhksuhkruga enam süüa :-) 


teisipäev, 29. oktoober 2013

Armas saunamajake








































Eriliselt ilusaid kohti ja kauneid kodusid leidub meie väikesel Eestimaal. Enamus suure tee pealt ei paista ja alati ei tea ka 
seda õiget teeotsa, kust ära keerata. Ja ega ei saagi suvalise õue peale lihtsalt sisse sõita. 
Minul on õnne teada ühte sellist teeotsa ja tunda seal elavaid inimesi, kes on taastanud vana talukoha, ma usun et veel 
kaunimana, kui see kunagi oli. See on üks näide hea maitse, teotahte ja ehituskunsti valdamise kooslusest. 


laupäev, 19. oktoober 2013

Sügisene Soome linnake



























































Riihimäki. Helsingist umbes 80 km. Kolmapäeva õhtu on ka Soome väikelinnas rahulik. 
Ja oligi hea. Ma tundsin seal ennast palju turvalisemalt, kui keset päeva Tallinna kesklinnas. 


kolmapäev, 16. oktoober 2013

Linn areneb



























































Vanad teevad uutele ruumi. Eks see ole asjade loomulik käik. 
Peaasi, et Vanalinna kallale ei minda... 


pühapäev, 13. oktoober 2013

Sügis Kadriorus








































Kuldkollaseid lehti on preagu nii palju, et oleks patt jätta kasutamata võimalus neid pildistada. Ja talvel ei jõuaks jälle ära 
imestada, kuidas selle aasta sügis nii kiiresti mööda lipsas, et mina ühtegi kollast pilti ei saanud :-)


pühapäev, 6. oktoober 2013

Igasügisene seenekas








































Seeneaeg hakkab juba läbi saama aga mina saan alles nüüd selle sügise esimese seene pildi üles :-) 


esmaspäev, 30. september 2013

Lähenes kiiresti








































Käisin eile üle pika aja jälle ringi kolamas. Sattusin Mustjõe ja Aegviidu vahel raudtee äärde. Aega nagu oli... otsustasin 
rongi ära oodata. Ei pidanudki kaua passima. Juba paari minuti pärast paistis kaugelt, läbi virvendava õhu rongi prožektor. 
Ja uus rong veel pealegi! Tegin rööbaste vahel kükitades pika toruga paar klõpsu ja tulin siis raudtee tammilt ära, sest läbi 
pildiotsija vaadates tundus rong juba ähvardavalt lähedal olema. Nagu pildiltki näha. 
Olgugi, et tegelikult oli rauduss umbes kilomeetri kaugusel ja minul ajavaru kuhjaga, ei läinudki tal minuni jõudmiseks nii 
kaua aega, kui ma arvasin. Ja kui vaikselt ta tuleb! Umbes 10 sekundit enne kohtumist hakkavad rööpad laulma ja alles siis, 
kui minu ja rongi vahele jäi umbkaudu 6 - 7 sekundit, hakkas kostuma häält, mis peaks iga inimese meeled erksaks tegema. 
Ega ma enam nii väga ei imestagi, kuidas inimesed rongi alla jäävad. Ilmselt piisab, kui oled pisut napsusem ja satud valel 
ajal teele astuma. Kui juba rongi kuuled, on reageerimiseks üsna vähe aega. 


laupäev, 21. september 2013

Tuleb. Läbi udu.








































Kiirustasime, sest kartsime päikesetõusule hiljaks jääda. Tegime õhtul väikese vale arvestuse. 
Läksime pika sammuga mööda metsateed. Kui kohal olime, tõdesime, et polnudki vaja nahka märjaks joosta. 
Udu oli nii paks, et tundus nagu päike tõuseks hiljem. Lihtsalt seisin, vaatasin ja kuulasin. Hommikust raba ja tema hääli. 


esmaspäev, 16. september 2013

Udukaar








































Kui taevasse mingi kaar tekib, on see tavaliselt vikerkaar. Minu üllatuseks ilmus hommikul, kui rabas hakkas udu hajuma, maapinna kohale hoopis udukaar. 


kolmapäev, 11. september 2013

Võrgud sees








































Kui võrgud olid õhtul sisse pandud, jäi üle ainult hommikut oodata. Ja seekord läks hästi. Meil, mitte võrku jäänud kaladel. 
Suitsulestast võis järgmise päeva õhtul kõhu täis süüa. Lõpuks hästi enam ei mahtunud. Kui saaks praegu kasvõi pool suitsulesta... 

 

kolmapäev, 4. september 2013

Vaikse ilmaga Ristnas








































Sellised lained on isegi vaikse ilmaga. Aga mis siin imestada - otse avamerelt tulevad, miski ei takista... 
Minu väikesel sõbrakesel oli põnevust küllaga. Sai oma julgust, reaktsiooni kiirust ja otsustusvõimet treenida. 
Pükste alumised ääred said küll pisut märjaks aga mis siis. Suvi ju.


neljapäev, 29. august 2013

Suur Vanker, rabajärv ja virmalised



























































Veel üks pilt üleeilsest õhtust Kakerdaja rabas. Oli, mida pildistada. 

 

kolmapäev, 28. august 2013

Virmalised järve taga



































Eile õhtul läksin kahe sõbraga rabasse, et jäädvustada mälukaardile mõned kaadrid udusest ja kuuvalgest augusti ööst. 
Meile pakuti aga enamat, kui oskasime oodata. Virmalisi. Lausa silmaga nähtavaid virmalisi. 


esmaspäev, 26. august 2013

Tuleb viis kuuske. Ühelt poolt :-)































Pisut veel elektriautost. Oli mõni aeg tagasi tutvusringkonnas jutuks, et: huvitav, mitu kuuske Nissan Leaf´il ette tuleb. 
Ja mis lõpuks saab? Proovisin ära. Tuleb viis kuuske ja nii jääbki. Kuni auto välja lülitamiseni. Siis algab jälle nullist. 
Aga nüüd tuleb looduspilte ka :-) 


pühapäev, 18. august 2013

Nissan Leaf ´iga ümber Eesti

Mõni aeg tagasi oli mul ELMO rendi lehel õnne saada käpp peale 100% elektri jõul liikuvale Nissan Leaf´ile. 
Kui Mitsubishi i-Miev´i on veel võimalik laenutada, siis Nissanid on nii nõutud, et selle kätte saamine on nagu väike lotovõit. 
Sellisel menul on ka põhjus. Nissan on tõesti mugav ja igati võrdväärne vastane meie praegustele, vedelkütusega töötavatele 
autodele. Kui Mitsubishiga on hea linnas sõita ja oma asju ajada, siis Nissaniga võib ette võtta ka pikema retke. 
Mind on huvitanud elektriautode tänavapilti ilmumisest alates üks küsimus: kuidas oleks sellega näiteks Lõuna - Eestisse sõita?
Nüüd oli mul kasutada enda autost mugavam, põnevam ja ägedam masin. Samuti ühe ilusa suvepäeva jagu vaba aega. 














































Auto näeb hea välja. Eriti seest. Nii valges, kui pimedas. 
Peale "väikest" tutvumist, sõitmist ja pildistamist sain lõpuks koju koti peale. 
Hommikul laadisin bensiinijaama nurgas aku täis ja võtsin suuna Türile. 98 km hiljem olin kohal. Kuna kasutasin kodu juures 
kiirlaadijat, oli nüüd kindlasti vaja laadimispeatus teha. Aga see oli ainult tore, sest vahepeal on ju hea ennast väheke sirutada.



 








































Praegu on väiksemates linnades ja asulates kiirlaadijad enamjaolt vabad. Harva kohtad teist elektriautot laadija juures. 
Laadija kaabel ühendatud, näitab Nissani puhul kapp laadimise ajaks 57 - 59 minutit. Tegelikult on juba 25 - 30 minuti pärast 
aku 80% ulatuses täis. 

Kuna olin arvestanud tunnise peatusega, panin laadija veel üheks tsükliks tööle. Samal ajal jälgides aku temperatuuri, mis on 
ühe olulisema näitajana näidikuplokil välja toodud. Veel 20 minutit ja auto meelest oli nüüd paak täis. Ees ootas Rõngu: 















































































Selle akutäiega saingi ilusti Rõngusse, Türilt 123 km kaugusele. Vahepeal kaalusin võimalust Mustla laadijat kasutada aga 
autot pole vast mõtet üle ka laadida. 
 Ka nüüd olid mul peatuseks suured plaanid: pildistan, käin kindlasti pagari poes, näksin midagi, sirvin auto kasutusjuhendit jne. 
Aga jõudsin jälle vaid osa oma mõtetest teoks teha. Üks pikem telefonikõne, kiirelt poest läbi, mõned pildid ja juba aku täis! 
No mis ikka, teele! 
Keerasin rattad Puka poole, kus on mu sugulaste suvekodu. Kahjuks olid nad aga selleks aastaks oma suvepuhkuse lõpetanud 
ja linna tagasi kolinud. Seega tegin järgmise peatuse Otepääl. Ei saa siinkohal mainimata jätta, kui äge on Puka ja Otepää 
vaheline tee. Tõeline Lõuna - Eesti! Valisin teadlikult just selle tee, et näha kuidas elektriauto kuppelmaastikul käitub. 
Nagu arvata oli - ökonoomselt. Isegi üllatavalt ökonoomselt - peale 20 kilomeetri läbimist langes järele jäänud kilomeetrite 
number ainult kolme võrra! Söönud talvepealinnas kõhu täis, oli järgmiseks sihtkohaks:










































Kui juba, siis juba. Sangaste on ju piisavalt kaugel Jürist? Polnudki ammu selle kauni punase lossi juures käinud.

 

































































Ka siia oli paigaldatud palju vastakaid arvamusi tekitanud kollane NG aken. Kasutasin seda siis ära nii hästi, kui oskasin :-)
Sangastest välja sõites võtsin suuna Antsla peale, sest nüüd hakkas Rõngust võetud elekter tasapisi otsa saama. Ka Antsla 
Olerexis ei jõudnud mul igav hakata, olgugi et asula keskpunkt jäi bensukast pisut kaugemale. Sain lõpuks aega Rõngust 
ostetud saiakesed lipsu taha lasta ja peale käte pesemist auto raamatut sirvida. Kui akus 80% sees ja kiirlaadija oma töö 
lõpetanud, hakkasin vaikselt kodu poole tagasi liikuma. 
Valisin koduteeks Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maantee, kus ei saa väga omas tempos sõita, vaid tuleb teistele mitte 
jalgu jäämiseks samas rütmis püsida. Ühtlasi oli võimalus teada saada, kuidas mulle juba meeldima hakanud elektrikas 
naftakompaniide teenistuses olevate liigikaaslastega sammu peab. Osulast Tartuni polnud mingit probleemi. Panin 96 km/h 
kiirusehoidjaga peale (90 km/h GPS järgi) ja ei seganud ma kedagi. Samas ei jõudnud ka kellelegi järgi. Väga mõnus oli sõita. 
Kolmas pluss selle kiiruse juures on, et kaamerate juures pole vaja paaniliselt pidurdama hakata, nagu paljud millegipärast 
seda teevad. Aku pidas ka ilusti.  Natuke peale seitset õhtul olin Tartus, Lõuna keskuse juures. Ja ma polnud ainuke:










































Huvitav on see, et elektriauto omanikud hakkavad laadija juures kokku saades alati lobisema. Oma autole bensiini võttes ma 
seda täheldanud pole :-) 
Nagu meist kahest veel vähe oleks olnud, tuli mõni minut peale mind laadija juurde ka üks isikliku Nissan Leaf´iga kodanik. 
Küsisin, kuidas ta autoga rahul on, kaua juba sõidab ja kas peres on bensiini või diiselauto ka. Ütles, et ostis Nissani neli kuud 
tagasi, bensiini põletav auto on olemas aga sellega pole viimased neli kuud sõitnud. Arvas, et kui talve ilma eriliste viperusteta 
ära sõidab, müüb kevadel vana auto maha. Jutud räägitud, poes käidud, jätkasin sõitu Tallinna suunas. 
Kuna Mäo tundus riskantselt kaugel olema, tegin ühe vahepeatuse Põltsamaa ristis



































































Tagumise luugi pealt paistab päikesepaneel, mis annab lisajõudu harilikule, 12-voldisele akule. See omakorda toidab auto 
elektroonikat ja mõningaid mõnusaid lisasid, mis muutuvad oluliseks just temperatuuri langedes. Nii võib näiteks külma 
ilmaga kasutada rahulikult istme- ja roolisoojendust. Kartmata, et see ülemäära akut koormaks ja kilomeetreid vähendaks. 
Oleks Põltsamaa ristis kaks laadimist teinud, sõitnuks ilmselt Tallinnani välja. Kuna piirdusin ühe, 25 minutilise tsükliga, 
peatusin igaks juhuks ka Kosel. Oli juba üsna hämar: 









































Kui "nina seinas", saab autol nii öelda süüte sisse keerata ja kõikide funktsioonidega tutvuda. Näidikuplokil põleb isegi tuluke, 
mis näitab laadimist. Ja kilomeetreid tuleb aina juurde...









































Pisut enne kella 23 olin Tallinnas. Mida siis kokkuvõteks öelda? Mis kell homme Nissani esindus lahti tehakse? :-)
Õnneks või kahjuks on mul üks takistus, mistõttu elektriautot veel soetada ei saa. Muidu mine tea... 
See ~140 km 100% laetud akuga on linna sõitude jaoks täiesti piisav. Maantee sõiduks võiks kilomeetreid pisut rohkem olla 
aga selliseid pikki sõite ei ole vähemalt meie perel nii palju, et see häirima hakkaks. 
Kui palju on aga Tallinnas ja Tallinna ümbruses oma majas elavaid peresid, kes käivad igapäevaselt linnas tööl, koolis, laste- 
aias ja kellel majapidamises kaks või enam autot? Miks ei võiks neist vähemalt üks olla elektriauto? 
Loodan, et tehnika kiire areng pikendab peagi ka elektriauto akude kestvust ja varsti pole mina üks vähestest, kes oleks nõus 
endale järgmiseks elektriauto soetama. 


reede, 16. august 2013

Sõber Fiat








































Hiiumaal randa minnes näeb aasta - aastalt järjest uhkemaid autosid. Eks puhkajad või mandri inimesed, kes endale mere 
taha suvekodu ostnud. Kohalikud auto vahetamise võidujooksus ei osale. Niikaua, kui vana sõidab, pole põhjust vahetada. 
Pigem teeb andekas ja Eesti huumorikullaga kursis olev hiidlane oma vanale neljarattalisele sõbrale vaimuka "tuuningu". 
Lisaks siin nähtule ehib masina esiosa, Hiiumaa autole kohaselt, kapotile kinnitatud tuulehaugi pea. Väga lahe!

 

teisipäev, 13. august 2013

Väike - kirjurähn








































Harva näeb rähni õunapuu otsas. Puhkuse esimesel päeval aga just sellist vaatepilti mulle pakuti. Tundus uskumatult julge 
tegelane olema aga kui fotoka välja võtsin, oli kohe ka julgus otsas :-) Teisel päeval oskasin ettevaatlikum olla. 


pühapäev, 11. august 2013

Kisub sajule








































Paar tundi tagasi Hiiumaal, Sõru sadama külje all. Meil päike veel paistis, kui saarlaseid juba kasteti. 
Aga ei jäänud meiegi ilma. Kui enne vihma sai Matiga mõeldud, et äkki peaks paadi veest tühjaks pumpama, siis peale vihma 
polnud enam probleemi - nüüd voolas vesi ise üle ääre välja :-) 


esmaspäev, 5. august 2013

Ai mjäu

Eile, peale pikka rent.elmo.ee lehe jälgimist õnnestus mul rentida elektriauto Mitsubishi i-miev (ai-mjäu). See ei ole küll õige 
hääldus aga on eestlasele suupärasem ja palju naljakam :-) 
Nimelt on juuli algusest käivitunud Eesti mõistes täiesti uus ja väga lahe autorendi teenus, mis pakub võimalust sõita elektri- 
autoga. Hinnad on väga normaalsed - esimene tund 6.- ja iga järgnev tund 3.- Samas üle 30.- ööpäevas ei võeta. Lisaks 
teenuse lihtsus, uudsus ja uskumatult paljude inimeste soov proovida sõita selle nii palju jututeemat andnud autoga. 
Tulemuseks on, et nõudlus ületab mäe kõrguselt pakkumise. Sel nädalavahetusel praktiliselt ei olnud võimalik autot saada. 
Olgugi, et hetkel on käigus 16 Nissan Leaf´i ja 8 Mitsubishi "ai mjäud". 
Muidugi ei jätnud ma autost pilte tegemata. Allpool siis väike valik. 









































Seest auto nagu auto ikka. Suur ekraan keset keskkonsooli, millega saab juhtida raadiot, navigatsiooniseadet ja veel paljut 
muud, on loomulikult puutetundlik. Kahjuks ei leidnud ma võimalust panna auto navigeerima lähima vaba laadija suunas. 
Eks alguse asi. Vaatasin telefonist. Üle - Eestiline laadijate kaart on elmo.ee lehel täiesti olemas. 









































Laadimine ei käi mitte ühest ja samast "august". Juhi pool on kiirlaadija pesa ja kõrvalistuja pool on... et mitte nüüd öelda 
aeglase laadimise pesa (mis tekitaks küsimuse: kes see loll seda aeglast laadimist kasutab, kui kiire olemas on), ütleme 
öise laadimise pesa. Selle kaudu saab aku 100% täis. Kiirlaadija "lükkab" sisse umbes 75%.










































Kui aku täis, pakub see vahva putukas küllaga puhast sõidurõõmu. Nagu tagaluugil kirjas.


















Tallinn areneb. Nagu ütleb eelmise postituse pealkiri. 
Nii see tõesti on. Taamal kerkivad üha uued tornid ja ELMO rent pakub midagi täiesti enneolematut.









































Kui sõidud sõidetud, on rahakotisõbralikum jätta auto selleks ette nähtud kohta. Neid kohti on tänase päeva seisuga Tallinnas 
kaheksa ja Tartus üks. 
Pole küll kohustuslik aga on viisakas jätta auto peale kasutamist laadima, et järgmisel kasutajal oleks hea võtta. Minul see 
eile ei õnnestunud, sest kiirlaadija ei hakanud millegipärast tööle. ABB kapp pakkus mulle vankumatu järjekindlusega võima- 
lust laadida väikest "ai mjäud" pagasiruumis oleva juhtmega läbi AC pistiku. No ei julenud seda juhet kapi ja auto vahele 
järelvalveta jätta. Palun vabandust, järgmine kasutaja, selle akusse jäänud 36% eest :-)









































Kokkuvõtteks võin öelda, et mulle meeldis. Nii auto, kui kogu see teenus ja kuidas asi on välja mõeldud ning tööle pandud. 
Ja kui vaikne! Imestasid kõik, kes minuga kaasa sõitsid.


Jälgijad

Blogiarhiiv

Teave minu kohta

Minu foto
Fotograafiks ma ennast ei pea. Aga metsa või rappa minnes võtan fotoka ikka kaasa - alati jääb midagi huvitavat silma. Enda määratlemisel meeldib mul kasutada Hendrik Relve väljendit "looduse sõber". Vaatamata sellele ei riputa ma siia lehele ainult looduspilte. Proovin hoida teemade valiku suhteliselt laia, et üldpilt väga üksluiseks ei läheks. Fotode kopeerimisest siis ka paar sõna: teiste tehtud piltide luba küsimata, mistahes viisil kasutamine ei ole ilus tegu. Kui mõni foto siit lehelt peaks huvi pakkuma, kirjuta julgesti - aarnevesi[ätt]hot.ee
blog.tr.ee