Tihasevertikaal

Pole ammu siia postitanud ja pole ka ammu metsas käinud. Ei teagi täpselt miks. Võib-olla on mõtted mujal... Tsiteerides klassikuid: "no ei tule vaimu pääle" 

Kohe-kohe on algamas uus aasta looduses. Tihased laulavad juba paar nädalat sitsikleiti ja täna kuulsin metsas musträhni trummeldamist. 

Loodetavasti olen sel aastal tublim. 

Laululuiged Käpa järvel

Käisin heade tuttavatega pühapäeval Käpa järve ääres, lootuses kuulda rabakonnade laulu. 
Ei õnnestunud selgi aastal. Aga päris ilma ei jäänud. Mina pole sellel järvel mitte kunagi laululuikesid näinud. Aga seekord olid nad seal. 

Soome siidisaba

Oktoobri viimasel nädalal oli meil sügispuhkus, millest pea poole veetsime Soomes. 
Selge see, et nii pika aja jooksul peab mõni siidisaba kaamera ette jääma. Kui see ainult kaasas on. 
Esimesel päeval lapsega jalutamas käies mul muidugi fotokat kaasas ei olnud. Ja nagu sellistel 
puhkudel ikka, kohtasin ma tervet salka siidisabasid. Arvasin, et kindlasti juhuslik kohtumine ja 
rohkem ma neid ei näe. Aga õnneks ma eksisin. 
Järgmisel päeval võtsin tütrega jalutama minnes pika toruga fotoka igaks juhuks kaasa. Ja mul vedas! 
See sama siidisabade punt oli eelmise päeva asukohast vaid paarisaja meetri kaugusel. 
Panin vankrile pidurid peale, Tipsu magas ja mina pildistasin  :-) 

Ohakalind pärna otsas

Ei juhtu just iga päev, et noor ohakalind istub sinu akna all pärna oksale ja ootab, kuni sa jõuad fotokal objektiivi ära vahetada, kaadrit sättida 
ja isegi erinevaid säriaegu katsetada  :-) 
Minul 23. augustil just nii juhtus. Imestasin veel, et nii suve lõpus ohakalinnu poisid ikka nii väikesed on. 
Aga mis siin ikka imestada - teine pesakond ei saagi selleks ajaks vist väga suurem olla... 

Sookurepaar hommikusel heinamaal

Umbes kuu aega tagasi, Hiiumaal oma hommikust ringi tehes, juhtusin hommikukastes jalutavat sookurepaari nägema. 
Küll nad on graatsilised! Ja ettevaatlikud. 

Roo-loorkull

Neljapäeva hommikul käisime Paljassaare linnuvaatlustornis ja kõndisime sealt pisut ka edasi. Nägime väga palju erinevaid linde. 
Minu jaoks oli selle päeva kõige põnevamaks linnuks roo-loorkull. Vaatlustornist võib kahe kullipaari tegemisi vabalt jälgida. 
Juhendaja Ingrid Aus ütles, et Paljassare poolsaarel on loetletud üldse kokku 275 linnuliiki. Meie muidugi nii palju ei näinud aga arvestades seda 
liigirikkust, mis seal praegu valitseb, on täiesti reaalne, et teadjamad inimesed on seal sellise arvu liike kokku lugenud. 

Metsvint

Täna hommikul Nõmmel. Ühtäkki köitis minu tähelepanu metsvindi isand, kes justkui kutsus ennast kuulama. 
Seisin tema juures päris pikalt. Teised jõudsid juba ees ära minna. Mina aga sain peale personaalse kontserdi ka ilusa pildi esitajast. 
Küll on ikka ilusa, kõlava lauluga meie suurima arvuga pesitseja. 

Sinitihane

Muidugi ei ole metsas puudust ka sinitihastest. Olgugi, et neid pole sugugi nii palju, kui rasvatihaseid. 
Aga ei olnud ka rasvatihaste punt sel aastal nii suure liikmete arvuga, kui eelmisel talvel. Aastad ei ole vennad, nagu öeldakse. 

Siisike

Ka üks isane siisike sättis ennast kaamera ette :-) 
Olin talvega nii rooste läinud, et ei tundnud kohe ise ära, kellega tegu. Eesti Ornitoloogiaühing oli abiks. Siis tuli meelde küll. 
Nagu ühel kevadel oli väike-lehelinnu lauluga - kuulan metsaserval ja meelde ei tule, kes laulab. Ometi oli meeles, et läinud suvel ma teda veel 
teadsin. Pidin Fred Jüssi linnuaabitsa appi võtma. 

Põhjatihane

Kuu aega on läinud nagu lennates. Neljas pereliige nõuab tähelepanu ja blogi pidamine on pisut unarusse jäänud. 
Aga nüüd on küll viimane aeg varakevadel tehtud lindude pildid teile ära näidata. Juba õitsevad esimesed kevadlilled ja varsti on kõikjal nii palju 
pildistamisväärset, et talve lõpus tehtud lindude pildid ei ole enam atraktiivsed. 

Selle aasta esimesed sookured

Täna, 21. märtsi õhtul, kella 18 paiku läksin metsa, oma lindude söögiplatsi üle vaatama ja vastu külma ööd toidulauda täiendama. 
Et ikka sulepallidel hommikul head - paremat kohe võtta oleks. 
Ühel hetkel jäi mul kõrva üksiku sookure hääl. See kostus umbes kilomeetri kauguselt. Algul mõtlesin, et ei saa ju ometi olla - liiga külm on veel. 
Aga kurg ei jätnud oma paarilise kutsumist. Ilmselt on üks kohal ja teine pole veel jõudnud, mõtlesin siis. 
Kui olin metsast välja, lageda peale jõudnud, kostis hääl juba paremini ja nüüd sain ka täpsemalt aimu, mis suunast hääl tuli. 
Selleks ajaks, kui suure ringiga teisele poole jõge jõudsin, olles käinud ka kodus, fotoka järel, oli kurg muidugi vait jäänud. Liikusin vaikselt põldude 
vahel, kus arvasin kurge(sid) olevat ja kuulatasin iga natukese aja tagant - ei midagi. 
Kuni ühel hetkel märkasin kaugel metsa ääres, umbes 300 - 400 m kaugusel kahte halli kogu. Vaatasin läbi teleobjektiivi - ongi minu selle kevade 
esimesed sookured! Ja hetk hiljem esitati ka kurepaari duetti. 
Küll mul oli hea meel, et nad on teineteist üles leidnud ja et nad on jälle siin! 
Kevad on käes ja soojad ilmad ei ole enam kaugel! 

Musttihane

Eile lõppes selle aasta talvine aialinnuvaatlus. Osalesin minagi. Ainult minu vaatluskoht ei asu aias. 
On üks mõnus metsatukk, kus näeb peale rasvatihaste ka natuke teistsuguseid linde. Meeldivaks üllatajaks oli täna musttihane. 
Polegi teda seal varem näinud. Algul tundus, nagu üks värvivaene rasvatihane oleks teistega pundis. 
Aga üsna pea sai selgeks, et tegu on ikka täitsa teist sorti tihasega. Käitus ka teistmoodi. 

Tänased linnud

Sellist pilti ei saanud jätta jäädvustamata. Tuled korraks Hiiumaalt mandri pääle tagasi ja palun - kolm liiki istuvad nii lähestikku, et mahuvad ühele pildile. 
Hiiumaal küll lindudel nii kitsas pole...  :-) 

Väike(tülli) tibu

See, kes tiiva alla ei mahu, kõnnib niikaua ringi ja otsib kivikeste vahelt head-paremat, kuni koht vabaneb. 
No küll võib üks tibuke ikka väike ja armas olla!  :-) 

Kas mina ei mahugi?!

Väiketüllidel on kiired ajad. Tibud jooksevad juba omapäi ringi ja neljakesi enam tiiva alla ei mahu. Isa-ema peavad kogu aeg valvel olema, et mõni 
maailma avastaja üksi liiga kaugele ei läheks. 
Veetsin ühe tüllipere seltsis terve eilse õhtu. Käitusin viisakalt, nagu külas kohane ja peale paari tundi tundus mulle, et tüllipere mind enam eriliseks 
ohuallikaks ei pea. Oli väga huvitav nende tegemisi jälgida ja väiketüllide kohta pisut teadmisi juurde saada. 

Valge - toonekure paar

"Kuule, sul on sulg püsti!" ütleks nagu tagumine kurg esimesele. Praegu on veel aega kahekesi jalutamas käia. Varsti tuleb hakata väikeseid kurgi 
välja hauduma ja siis saab ainult kordamööda. 
Aga sellest, et sulg püsti on ja kaasa talle just nagu seda ütleks, ei paistnud esimene kureke suuremat hoolivat  :-) 

Sookure paar

Lindude seeria jätkub... 
Märtsikuine varahommik Hiiumaal. Oli piisavalt külm, et kurgedel tuleks nokast hingeauru. 

Talvike teeb ennast kuuldavaks

Ega talvikesedki nokka kinni hoia. See pilt on küll vähe varem tehtud, kui eelmine aga juba 20. märtsil oli talvikesel kevad südames. 

Puukoristajad on äksi täis

...ja mitte ainult puukoristajad. Ka teistel lindudel käib kõva sebimine. 
Imelik, et ma seekord ei näinud rasvatihaste seas tihasetüdrukuid. Nad ei istu ju ometi nii vara pesal... 

Suur-laukhaned

Peale märtsikellukeste on kevade märke teisigi. Ma ei mõtle lume sulamist, mis minu kurvastuseks juba kuu aega tagasi kadus. 
Juba paar nädalat on näha põldudel hanesid. Eile juhtusin mööda sõitma põllust, kus suur-laukhanedega olid kampa löönud ka mõned valgepõsk-lagled. 
Aga neid ma pildile ei saanud. Seekord. Homseks lubatakse paremat ilma. Äkki siis...