Sügisene Tarvasjõgi

Tänane, 30. septembri hommik oli vihmane. Alles pealelõunal hakkas päike pilveloori 
tagant vaikselt piiluma. Soojendas maad ja tekkis udu. Läbi udu paistis sügis teistsugune. 

Laupäevasel retkel

Laupäev oli hea päev. Mõnus seltskond, sobilik ilm, parasjagu kõndimist ja mõni ilus pilt ka kirsiks koogi peal. 
Tänud Jaanusele, kes asja organiseeris ning nähtud kohtadest ja taimedest alati midagi huvitavat teadis rääkida. 

Kolmekesi ühel pildil

Sel suvel, pisut enne pulma aastapäeva tuli mõte lasta mõnel oskajal inimesel meist ilusaid pilte teha. Noh, nii aastapäeva 

puhul või nii... Õnneks ei pidanud kaua otsima ja eks omajagu õnne oli ka mängus. Leidsime suurepärase fotograafi - Mari Pukk. 

Kõik käis kuidagi lihtsalt ja kiiresti. Marten sai juba esimeste minutite jooksul kergest häbelikkusest võitu ja hakkas oma 

tavapärase ilmega piltidele jääma. Pildid said ilusad ja kuldpaelaga kinni köidetud paberümbriku sees oleva plaadi peal meile 

päriseks. Plaat on aga omaette väärtus. Plaadi peal pole mitte Verbatimi kiri, vaid meie pere pilt. Kõik oli kokku nii ilus ja meeldiv, 

et soovitan kõigile, kellel on vähegi huvi või põhjust lasta ennast ja oma peret pildistada, võtta ühendust Mariga. 

Cantervilla loss

Veetsime üle - eelmise nädalalõpu Lõuna - Eestis ja meie ööbimiskohaks oli Otepää külje all, Pikajärve külas asuv Cantervilla loss.
Täiesti fantastiline koht. Seda igas mõttes. Kaunis loodus, ajaloo hõnguline maja, super teenindus ja uni parem, kui kodus.
Sügise algus on lossis üsnagi vaikne aeg ja nii oli mul hea võimalus omanikega selle koha ajaloost pisut vestelda.
Maja ja pargi taastamisega on kõvasti vaeva nähtud. Ja tulemus on suurepärane. Kõik, mis vähegi võimalik, taastati algsel kujul.
Millest aga enam asja ei saanud, vahetati võimalikult originaalisarnase uue vastu välja. Peaaegu kogu mööbel majas on antiik
ja isegi taldrikud restoranis pole tavalised valged, vaid selliste kenade maalingutega, nagu eelmise sajandi algul kombeks oli.
Lisaks veel lossi ümbritsev maaliline maastik! Mõnedkümned meetrid eemal asub sel suvel avatud suur laste mängumaa,
kus leiab tegevust ka täiskasvanu. Saab küll väljaspool Tallinnat äri ajada, kui ikka tahta, tekkis mul mõte.




Ka tubades pole mindud kergema vastupanu teed. Sealgi on võimalikult palju
taastatud algsel kujul: põrandad, seinad, mööbel... ja tänu sellele on toas tõepoolest
tunne, nagu oleksid sattunud 19. sajandi lõppu - 20. sajandi algusesse.
Ja kui palju ilusaid maale seinte peal on! Igal pool - fuajees, koridorides, söögisaalis, tubades.
Näiteks meie toa voodis pikutades paistis peeglist tükike vastasseinal rippuvast maalist.
Ilus vaadata. Selle teose autorit võib vaieldamatult kustnikuks nimetada.
Ma kahtlen, kas mina fotokagagi suudaks kauni naise nii nauditavaks pildiks vormistada.

Seened oksal

Sai veel mõned pildid maha langenud puu peal kasvavatest seentest teha ja oligi aeg minema hakata.
Selleks korraks.

Hommik metsas

Oleks nagu udune hommik, eks? Päikesekiired paistavad puu okste vahelt läbi ja
kõik tundub nagu pisut muinasjutuline olema.
Tegelikult polnud selleks muud vaja, kui hommikusöögi lõkke suitsu. Noh, päike pidi
muidugi väljas olema ja kerge tuuleke pidi selle suitsu ka puude vahele, just õigesse
kohta lükkama. Eks natuke õnne oli ka vaja.

Rähni töö

Musträhn ilmselt.

Lõkkepuud

Murdunud puid oli metsaalune täis. Sai lausa valida - kuuske või kaske, leppa või mändi. Andsime siis saele - kirvele kuuma.
Peagi oli tuli üleval, mõne aja pärast ka söed valmis ja Kristiani poolt kaasa tehtud ülimaitsev šašlõkk tulel. Sellest aga ei
saanud pilti teha - süüa oli vaja.

Solidaarsus

Paar järgmist pilti saab olema meie (Erko, Jaanus, Kristian ja mina) kolmepäevasest retkest Alam-Pedja looduskaitsealale.
Retk toimus eelmisel nädalavahetusel ja kuna pildistamiseks plaanitud laupäevast enamus aega sadas, pole ka piltidel eriti
päikesepaistet näha. Aga midagi leidsime siiski. Näiteks Erko uus telk sobis värvitoonilt metsa alla otse kui suhkur kohvisse :-)

Mahlane jänesekapsas

Metsaalused on jänesekapsast täis. Hea hapu suutäis. Veel värskema maitse niigi värskelt nopitud jänesekapsale
annavad äsja sadanud vihmapiisad. Eile, Põltsamaa raba külje all, tuli vihma küll pisut rohkem kui oleks tahtnud.