Kui inimene istub kuskil ääre peal ja mõtleb, kas hüpata või mitte, on pahatihti tegu enesetapjaga.
Kui aga kärbes istub prügikonteineri äärel ja mõtleb samasugust mõtet, nähes samal ajal endale lähenemas temast kümneid
kordi suuremat klaasist silma, ei ole SEE "hüppan, ei hüppa" kindlasti suitsiidse tagamõttega. Otse vastupidi!
Üleeile hommikul lendas esimene pesakond pääsukesi pesast välja. Tiibade sabinal maanduti lähedal asuva õunapuu otsas,
kus oli hea järgmist nokatäit oodata. Pisikesed muutuvad päev - päevalt osavamaks ja üritavad juba ise mööda lendavaid
putukaid haarata. Tänaseks tuleb ka puult puule lendamine juba üsna hästi välja.
Nii imelik, kui see ka pole, meeldib osadel naerukajakatel pesitseda rabas. Aga ma saan nendest aru - mulle meeldib ka seal :-)
See on siis "tükike" eelmises postituses jutuks olnud kajaka kolooniast.
Eriliselt ilus, kuid häirimise suhtes üsnagi tundlik lind. Kuulub Eestis II kategooria kaitse alla. Ma küll tean, kus ta elab aga ei
taha segama minna. Seekord, kui juhuslikult peale sattusime, ei jäänud ka pikalt passima. Oli näha, et rahu ta seal ei saanud.
Võimalik, et oma osa selles oli ka pildilt napilt välja jäänud väga lärmakal naerukajaka koloonial.
Ema sünnipäev on suve kõige ilusamal ajal - ilmad on soojad ja minul puhkus algamas.
Tänaselt peolaualt ei puudunud ka õekese tehtud maasikatort. Nägi nii hea välja, et lausa kutsus pildistama.
Eks kõige õigem vastus ole: sealt, kus on :-)
