Kiusame emmet!

Lambalapsed ei erine väga palju inimese lastest. Mõlematel meeldib emmega mürada :-)

Põdra peidukas

Mõned tunnid tagasi õnnestus õhtuhämaruses põdraga tõtt vaadata :-) Tegelikult oli hästi peidus küll.
Tema märkas mind enne.

Seltsis segasem

Metsaalused on sinised. Kohati lausa nii sinised, et pole kohta, kuhu astuda. Ei taha ju paari päeva vanust
lillekest ära tallata. Mõnes kohas on nad suuremasse punti kogunenud, et neid oleks kergem märgata :-)

Jälle puu otsas

Kui olime murdunud puu otsast pesakasti kätte saanud, selle teisele poole raba vedanud ja uue puu otsa üles
pannud, saime aega ka väikeseks piknikuks. Arvole siinkohal sügav kummardus ja tänud abi eest.
Minu väike sõbrake arvas aga, et ta pole kunagi nii maitsvat juustu võileiba söönud :-)

Lennu pealt

On omaette väljakutse tabada tihane lennu pealt. Ka seekord jäi peas valmis mõeldud pilt tegemata.

Üks maas

Miks just see puu?
Äkki sellepärast, et muidu oleks pesakaste liiga tihedalt olnud? Looduslik valik?
Iga halb asi on millegipoolest ka hea. Siin on heaks küljeks see, et mul nüüd
kergem kast puu küljest kätte saada ning uude kohta toimetada. Esmapilgul
tundub ka, et jäi terveks. Uus kohtki on välja valitud. Peaaegu inimtühi,
vaikne ja rahulik ka nädalavahetustel.

Kevad rabajärvel

Ainuke lahti sulanud koht, mida nägime tänasel, pea 7-kilomeetrisel rabamatkal. Pisut kõrgema veetasemega
laukast pressib voolav vesi peale. Laukad ja järvekesed on muidu jääs, maapind aga suures osas juba lumevaba.
Aprill on minu meelest aasta kõige suuremate muutuste kuu. Algab lumega ja lõpeb lillede õitsemisega.
Lisaks veel lindude ränne ja teised kevade märgid.
Õhtul kuulasin kodus Fred Jüssi uut Ööülikooli loengut Eesti maastike ja kevade saabumise teemal.
Kui sa minu blogi püsikülastaja oled, usun, et huvitaks sindki. Otselink loengusse on siin.