Hirm on see, mis rebase araks teeb. See rebs kartis kohutavalt mööda sõitvaid autosid.
Kolm tundi ei tulnud ühtegi. Ja siis, kui kavalpea välja ilmus, tuli ka auto.
Jänese jäljerida. Oli öösel aias vaatamas käinud, kas söögipoolist ka leidub. Mis muud asja tal ikka oli.
Isegi okastraat ei pea kinni. Aga miks peakski, kui selle alt mahub sirge seljaga läbi käima ja kõht on tühi?
Ometi on valitud läbi lipsamiseks kindel koht...
Ei tulnud jõulutervituse meisterdamiseks vaimu pääle.
Küll aga meenus, et eksponeerimist ootab üks sinitihase pilt. Teda võib kahtlemata talvelinnuks nimetada,
olgugi, et ta elab meil aasta ringi. Talvel hakkavad sinitihased lihtsalt paremini silma.
Ei saa ju jääda märkamatuks värvipallike valgel taustal.
Kohtasin teda sel suvel lennujaama juures. Mul endal on ka kass. Võib-olla seetõttu jäi ta mulle silma ja ma
pidasin vajalikuks temast pilti teha. Tekkis igasugu mõtteid... mismoodi ta näiteks talve üle elab jne.
Vahel hommikuti tööle minnes vaatan oma kassi, kes diivanile mõnusasti magama jääb. Olen siis mõelnud, et
küll oleks hea praegu ise kass olla. Seda kassikest vaadates aga sellist mõtet ei tulnud.
Üleeile käisin kommipoest läbi ja ostsin üle tüki aja oma lemmik komme.
Eile õhtul oli väga mõnus istuda akna peal, Monikat vaadata ja kommi süüa :)
Veeresin vaikselt mööda metsavahe teed ja ühtäkki nägin, et mind jälgivad suured, uudishimulikud silmad.