Naabrimees

Enne kui oma lendava fotoka õhku tõstsin, tuli püsivalt kohapeal elav "naabrimees" vaatama, mis ma seal toimetan. 
Pikka juttu seekord ei teinud - ütles tere ja läits uma tare manu tagasi. 

Hiiumaa metskits

Nii tore oli üle pika aja taas metskitse kohata. Tema minuga kohtumisest vist erilist rõõmu ei tundnud. 
Vaatas mind kümmekond sekundit ja läks oma teed. 

Kogunemine metsa ääres

Talvel kogunevad metskitsed suurematesse puntidesse. See seltskond oli tagasihoidlik oma liikmete arvu poolest. 
Aga ega igasuguseid kampa ei võetagi  :-) 

Metskits juba paksema kasukaga

Pühapäeva õhtul tegin väikese tiiru nendes paikades, kus polnud ammu käinud. Oli meeldiv näha, et oskasin liikuda nii vaikselt, et eriti kedagi ei häirinud. 
Isegi metskitse emand ei suutnud uudishimule vastu panna ja selle asemel, et kohe metsa lipata, otsustas enne ikka ära vaadata, kes see nüüd tuleb  :) 
Kusjuures - meie kohtumiselt esimene lahkuja olin lõpuks mina. 

Kõrvust saadik kiigub kastehein

Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi. Pilt 2010. aastast. Kümme päeva enne Jaanipäeva. Ja rohi on tõesti kõrge - ulatub sokupoisil lausa üle sarvede. 
Oh, kuidas mulle meeldivad need suvehommikud! 

Vana pilt

Hiiumaa. 2006 suvi. Elu esimene metskitse pilt. Seekord lähemale ei saanud. Põhjuseid oli mitu. 
Tagantjärgi on tore mõelda, mis tunne oli kasvõi nii lähedal olla. Kes on tundnud, need teavad. 
Arvol tuleb siiani muie näole, kui ma mõnel hommikul oma vana armsa kollase pusaga tööle tulen :-)

Tunnustuse pälvinud pilt

Tunnustati siis Looduse Aasta Foto konkurssil ja trükiti ära ka Loodusfoto Aastaraamatus 2011.
Tiitliks oli metsa-aasta tunnustatud pilt, RMK eriauhind.
Paras üllatus minule. Olen kõik eelmised aastad arvanud, et mul ei ole sellisel tasemel pilte, et nii suurel
konkurssil kaasa lüüa. Aga näed, kellelegi meeldis.
Igatahes tänud RMK-le, et pidasid minu pilti auhinna vääriliseks!

Metskits lumes

Veeresin vaikselt mööda metsavahe teed ja ühtäkki nägin, et mind jälgivad suured, uudishimulikud silmad.

Metskits hommikusöögil

Vaatasin oma vanu pilte ja leidsin sealt sellise vahva hetke. Teostus pole küll kiita aga aasta oli ka siis 2007
ja mina suht algaja looduse pildistaja. Kuid just selle hetke pärast see pilt mulle meeldib.
Otsustasin siis kõigile vaatamiseks ta siiagi üles riputada.
Selle kohaga on aga kurvad lood. Seal, kus see sokupoiss praegu seisab (siis seisis), on mõne aasta pärast
suure-suure kaubanduskeskuse elektroonika kaupluse lett või midagi sarnast. MaSu tõmbas küll suure hoo
ehitusel maha aga teed jõuti juba valmis teha.
Kuulsin ükspäev asjaga kursis olevatelt inimestelt, et varsti läheb ehitus jälle käima. Siis tuleb kitse pildis-
tamiseks mõned kilomeetrid kaugemale sõita.
See sõitmine aga pole isegi mitte mainimist väärt võrreldes sellega, et nii mõnegi loomakese kodu ja hommiku-
söögi koht hävitatakse.
Kuidas seda nimetatigi, kui inimestega nii tehti...?

Kohtumine raiesmikul

See kohtumine oli üllatuseks meile kõigile. Mu kodu lähedal, metsa sees on nüüd umbes 100 meetrise läbimõõduga raiesmik.
Tulin läbi metsa kodu poole ja raiesmikule jõudes märkasime teineteist pea üheaegselt.
Muidugi jäime kõik viiekesi liikumatult paigale. Mina olin esimene, kes liigutama hakkas.
Kuna seekord oli ees õige objektiiv ja fotokas statiivi peal, tuli ainult sõrmi liigutada.
Kitsekesed lasid ennast lausa viis minutit pildistada ja läksid siis igaks juhuks puude vahele peitu.
Tänasin neid mõttes ja läksin minagi edasi. Tore kohtumine oli.