Kui pesakastid valmis, tegin väikese jalutuskäigu rabas.
Ühel hetkel kuulsin üle lendavaid laululuiki. Minu üllatus oli suur, sest nad ei lennanudki üle - tulid hoopis järvele.
Ilus punkt ilusale päevale.
Täna oli eriliselt ilus ja pesakastide pruunistamiseks väga hea ilm. Jõudsin alles paar tundi tagasi koju.
Kui nüüd kõik muu sobib, peaks kevadel sõtkad sisse tulema. Selle taha, et peaskastid ebaloomulikku värvi on,
ei tohiks enam asi jääda. Tõenäoliselt muutuvad kevadeks veel loomulikumaks.
Kui aga vaadata seda rahvahulka, mis igal päikesepaistelisel nädalavahetusel Kakerdaja rabast läbi käib...
no eks kevadel paistab.
Siin väike meenutus peaaegu aasta tagusesse aega, kui uued kodud said üles pandud.
Ka selle esimese, viltuse puu küljes oleva kasti, pintseldasime üle.
Nii on natukenegi ilusam :)
Oleks vist vale öelda, et esimesed sügise märgid on juba näha.
Metsaalune on vägagi sügisene.
Samamoodi algas ka selle aasta suvi - kaugelt enne kalendrisuve saabumist.
Nii peale vaadates tundub tõesti lihtne. Kas see ka nii on?
Masin, mille küljes need nupud asuvad, on ise aga kõike muud, kui lihtne.
Tegu on suure fotoprinteriga, mis maksab umbes uue keskklassi auto hinna.
Peale selle, et ta palju maksab, on tal ka häid omadusi - näiteks oskab printida :)
Pole siis ime, et hommikuti muru sees käies jalad märjaks saavad :)
Aeg teeb oma töö. Siin muru all on teekate, millel veerenud sajad vankrirattad ja astunud tuhanded jalapaarid.
Tee käis vanasti ikka küladest ja teistest elutähtsatest kohtadest läbi. Selle tee ääres asus eelmise vabariigi ajal
samuti tähtis koht - vesiveski. Veskist on järgi küll ainult varemed aga selles kohas on midagi...
Kui seisin seal vara hommikul, päikese tõusu aegu, oli tunda nagu vanade aegade hõngu...
Ühel toredal perekonnal on kodumaja taga selline koht.
Pole siis ime, et peretütar fotograafiast huvitub. Niisugused vaated omast käest võtta! :)