Kaunis rabajärve kallas

Juuli teine pool. Siis, kui ööd polnud veel päris mustad ja igal hommikul paistis päike. Hommikupäikese käes oli täitsa mõnus istuda ja hilissuvist 
rabavaikust kuulata. Päeva peale läks temperatuur muidugi hulluks. Aga selleks ajaks olin mina juba kodus  :-)  

Läbi udu päikesetõus rabajärve kohal

See pilt on vist ilmekas näide sellest, kui raske on kohapeal nähtut sama elavalt pildi peal edasi anda. 
Õnneks ütleb pealkiri ära, millega tegu. 

Talvine Kakerdaja

Kes on käinud, see tunneb ära. 
Aga vaatamata sellele, et olen seal ise mitu korda käinud, on Kakerdi järve äärne istumiskoht talviti kuidagi teistsugune. No tegelikult on kogu 
raba teistsugune. Ma ei mõtle ainult lund ja sellest tulenevat erinevust. Seal oleks nagu midagi veel. Võib-olla see vaikus... 

Natuke eputamist

Reedel, 21. veebruaril, autasustati vallamajas fotokonkurssi "Valla foto 2013" võitjaid. Oli minulgi au olla kutsutute seas. 
See pilt (Sähvimine koduvallas) tunnistati Rae valla kategoorias parimaks.  

See pilt (Pärlikee) valiti aga kategoorias Loodus kõige paremaks. 

See ülesvõte sügisöisest Kakerdaja rabast, kus saatuse tahtel õnnestus üle rabajärve 
virmalisi pildistada, tunnistati looduse kategoorias teise koha vääriliseks. 
No ei saanud ainult enda teada jätta :-) 

Suur Vanker, rabajärv ja virmalised

Veel üks pilt üleeilsest õhtust Kakerdaja rabas. Oli, mida pildistada. 

 

Virmalised järve taga

Eile õhtul läksin kahe sõbraga rabasse, et jäädvustada mälukaardile mõned kaadrid udusest ja kuuvalgest augusti ööst. 
Meile pakuti aga enamat, kui oskasime oodata. Virmalisi. Lausa silmaga nähtavaid virmalisi. 

Pühade muna?

Pühade munaga suure tõenäosusega siiski tegu ei ole. Vaevalt, et pühadejänku selle rabajärve servale poetas :-) 
Kuigi olen sõtka munaga kokku puutunud vaid Yrjö Kokko raamatu "Ungelo tare" kaudu, julgen arvata, et selle sinakas-rohelise 
muna on sinna jätnud just need linnud, kes eelmisel pildil ennast näitavad. 
Päris kindel ei saa muidugi olla, sest kedagi sealtkandist ära lendamas või eemale ujumas ei näinud. 
Igatahes ei jäänud ma sinna kauaks istuma. Tegin paar klõpsu ja läksin kohe minema, et lind saaks pesale tagasi tulla. 

Sõtkaemandad

Sõtkad on kohal juba tükk aega, aga alles täna varahommikul oli mahti neid ise vaatama minna. Ettevaatlikud, nagu ikka. 
Huvitav... pesakastid on ikka veel tühjad aga igal suvel on ometi pojad järve peal. 
Kus see õõnespesitseja siis oma pojad välja haub? 

 

Kakerdi järv viimases loojanguvalguses

Hetk hiljem avanes selja taga just selline vaatepilt. Nii vaikne. Nii rahulik. Ainult üks sõtkas käis vahepeal sukeldumas :-)

 

Sõtkad peidus

Järveveest välja ulatuva turbahunniku taga oli kaldalt vaatavate silmade eest hea peidus olla. Kuigi pojad on juba üsna
suured, muretseb ema ikka nende turvalisuse pärast. Pildi tegemise hetkel küll ühtegi jälgijat peale minu seal ei olnud aga
nii igaks juhuks... ikka parem sulgi kohendada, kui seljatagune on kaetud.

Hommik rabajärvel

Mitte ühtegi inimese häält. Ainult kaugemal külas üks koer ei saa rahu.
Kell on viis läbi viis minutit. Kohe tõuseb päike. Rabas hakkab elu käima. Udu seest ilmub välja sõtkapaar, minust
paarikümne meetri kaugusel toimetab rüüt. Pole teda nii lähedalt näinudki. Päris minu kõrval laulab rabakonn
oma pulmalaulu. Püüan vaikselt salvestada ja teda mitte segada. Vist õnnestus.
Kaugemalt kostub ka sookurgede hääli...

Looduspilt

Natuke nuputamist - mida ja kuidas olen pildistanud?

Laululuiged rabajärvel

Kui pesakastid valmis, tegin väikese jalutuskäigu rabas.
Ühel hetkel kuulsin üle lendavaid laululuiki. Minu üllatus oli suur, sest nad ei lennanudki üle - tulid hoopis järvele.
Ilus punkt ilusale päevale.