Udukaar

Kui taevasse mingi kaar tekib, on see tavaliselt vikerkaar. Minu üllatuseks ilmus hommikul, kui rabas hakkas udu hajuma, maapinna kohale hoopis udukaar. 

Suur Vanker, rabajärv ja virmalised

Veel üks pilt üleeilsest õhtust Kakerdaja rabas. Oli, mida pildistada. 

 

Virmalised järve taga

Eile õhtul läksin kahe sõbraga rabasse, et jäädvustada mälukaardile mõned kaadrid udusest ja kuuvalgest augusti ööst. 
Meile pakuti aga enamat, kui oskasime oodata. Virmalisi. Lausa silmaga nähtavaid virmalisi. 

Kisub sajule

Paar tundi tagasi Hiiumaal, Sõru sadama külje all. Meil päike veel paistis, kui saarlaseid juba kasteti. 
Aga ei jäänud meiegi ilma. Kui enne vihma sai Matiga mõeldud, et äkki peaks paadi veest tühjaks pumpama, siis peale vihma 
polnud enam probleemi - nüüd voolas vesi ise üle ääre välja :-) 

Need pilvemäed...

Suvine taevas. Vahel on pilved nii selged ja teravate äärtega, et lausa naelutavad vaatama. Jälgid nende liikumist ja kuju 
muutumist. Eriti mõnus on seda teha mõnel heinamaal pikali olles. Siis kui pole kiiret ja sa ei ole ennast kuhugi ära lubanud. 

Sünge taevas

Nüüd pakuvad õhtud järjest tihedamini ilusaid loojanguvaateid. Ja kuna aknad "juhuslikult" loodesuunas on,
saab punast taevast ka kodust lahkumata nautida.

Vana kuu

Tamron AF 70 - 300 mm, f 4,0 - 5,6, DI VC USD. Säri 1/320; ava 8; ISO 400.

Pean kohe tõe huvides ära ütlema, et olen kuu ümbert tühja taevast päris kõvasti ära lõiganud.
Eks ikka sellepärast, et kuu lähemale tuua. Ega 300-sega nüüd nii lähedale ka ei pääse.
Aga siin pildil ei olnudki mul plaanis näidata, kui lähedale see objektiiv kuu tõmbab, vaid just seda, kuidas nii
kauge objekt pildile jääb.

Enne äikest

Laupäeva õhtul, Lääne - Virumaal, Mahus. Sellise mustriga vihmapilvi ei kohta just tihti.
Meenub jupike Jaan Tätte laulust: tule vaatame taeva, seal midagi on...

Õhtul, enne vihma

Eile õhtul, pisut enne pimedaks minemist. Vihma lõhn oli juba kohal.

Kuusirp

Kodu rõdult. Tund aega tagasi.

Üle Kuu

Linnast kodu poole sõites tuli mu pojakesel mõte, et võtaks äkki Statoilist piparmündi kakaod. Mulle sobis.
Mina pakkusin siis välja koha, kus seda juua. Olime lennujaama juures. Vaatasime, kuidas lennukid
tõusevad - maanduvad ja limpsisime maitsvat kakaod. Muidugi arutasime ka tähtsaid maailma asju.

...ja seejärel öö

Suur Vanker säras.

Laupäevane Soomaa retk

Sügis on käes. See on ilmselt silma hakanud ka kõige loodusevõõramale inimesele.
Õues on aga hommikuti tunda isegi juba talve lõhna. Olgugi, et kalendri järgi hakkas sügis alles kaks nädalat tagasi.
Laupäev oli aga uskumatult ilus. Päike, hommikune udu, mõned pilved, värviline metsaalune... mis veel tahta.

Sügistaevas

Just niisugust taevast saab sügiseti üsna tihti näha. Tuleb vaid võtta aega ja seda vaatamas - pildistamas käia.

Kuu, mis muu

Selline kera siis meie ümber tiirutab.

Auto, taevas ja kõnnitee

Kui Maa ajalugu kujutada ette ühe aastana... 1 jaanuari hommikust 31. detsembri õhtuni, siis inimene tuli siia
vana-aasta õhtul, kella 23.55 paiku.
Kas pole hämmastav, kui palju on see viimane saabuja jõudnud selle lühikese aja jooksul sigadusi korda saata?
Auto ja asfalttee on ju tegelikult üks nendest. Aga meil on niimoodi mugav.

Isa lapsepõlve suvekodu

Kas ikka oli vanasti muru rohelisem ja taevas sinisem?
Ja kui oligi... minu meelest pole ka selle aasta sügisesel murul ega taeval häda midagi.
Oleneb, mis kell vaadata.