Päeva-paabusilm on mulle lapsest saati meeldinud. Ilmselt oma kirevate värvide pärast.
Pühapäeval sattus pildil olev päevakas mulle nii lähedale, et oleks patt olnud pildistamata jätta.
Räägitakse, et nad olevat väga poseerimisaltid. Ongi. Vähemalt tema oli.
Tunnustati siis Looduse Aasta Foto konkurssil ja trükiti ära ka Loodusfoto Aastaraamatus 2011.
Tiitliks oli metsa-aasta tunnustatud pilt, RMK eriauhind.
Paras üllatus minule. Olen kõik eelmised aastad arvanud, et mul ei ole sellisel tasemel pilte, et nii suurel
konkurssil kaasa lüüa. Aga näed, kellelegi meeldis.
Igatahes tänud RMK-le, et pidasid minu pilti auhinna vääriliseks!
Täna hommikul läksin varakult välja. Päikesetõusu ajal oli mõnusalt udune.
Mõtlesin veel, et äkki oleks pidanud ikka rappa minema.
Kui aga põllu ääres kiivitajaga kaubale sain, leidsin, et üle tüki aja on ju teda ka tore pildistada.
Täna täitub selle pildi tegemisest täpselt 3 aastat. Ilusad mälestused on sellest fotoretkest.
Jaanus Järvaga (pildil keskel) on alati tore matkata - põnevad kohad, kuhu ise ei oskaks minnagi,
meeldiv seltskond ja ikka saab midagi uut ja huvitavat antud koha kohta teada. Mida veel tahta!
Järgmine retk on tulemas. Mine vaata kodulehelt täpsemalt järgi!
Selline vaatepilt avanes sel nädalavahetusel Jägala joal.
Langeva vee kogu laiuses pildistamiseks oleks olnud abiks lainurk objektiiv.
Samuti Pärnus. Kividest muulil, mis udu sisse kadudes tundus lõpmatu.
Arvo tegi pildi.
Eile oli asja Pärnusse. Vahepeal tekkis vaba aega ja siis sai vaatamas käidud, mis Pärnu jõe suudmes toimub.
Kevade märgid olid täitsa olemas - kohal terve ports rändlinde, muruplatsidel üsna suured lahti sulanud alad ja
merejää juba sellise moega, et peale astuma enam ei kutsunud.
Ja udu oli tihe.
