Kevad 2012

2012 aasta aprillis, sinilillede õitsemise aegu, oli mäe lõunapoolsel küljel juba nii soe, et võis vabalt maa peale pikali visata ja kasvõi magama jääda. 
Sain sealt ka mitu lepatriinu pilti. Ehk tuleb ka sel aastal ilus ja soe kevad... 

Ise kah :-)

Oodates tihaseid. Õeke tegi klõpsu. Aitäh! 

Meenutus suvest - Rõngu

Midagi ma nendest suvistest piltidest ühel päeval otsisin. Kui ühtäkki jäi ette see pilt. 
Praegu, külmal ja pimedal oktoobriõhtul on seda suvist pilti kuidagi nii mõnus vaadata. Kui käisime enne koduteele asumist Rõngu pagaripoest 
läbi ja ostsime kaasa head ja paremat... :-) 

XXVI laulu- ja XIX tantsupidu Aja puudutus Puudutuse aeg

Vaikse ilmaga Ristnas

Sellised lained on isegi vaikse ilmaga. Aga mis siin imestada - otse avamerelt tulevad, miski ei takista... 
Minu väikesel sõbrakesel oli põnevust küllaga. Sai oma julgust, reaktsiooni kiirust ja otsustusvõimet treenida. 
Pükste alumised ääred said küll pisut märjaks aga mis siis. Suvi ju.

Kummast käest?

Eks kõige õigem vastus ole: sealt, kus on :-) 

 

Pääsukest, pääsukest...

Nädalavahetusel oli suurepärane uisuilm. Miks mitte suusailm? Aga sellepärast, et Nelijärve puhkekeskuse 
laenutusest olid kõik väikesed suusasaapad välja antud. Nii arvasimegi, et tegelikult on ka hea uisuilm. 

 

Kuidas lapsed lumiseks saavad?

Olen vahel oma lapsepõlvele tagasi mõelnud. Kui mõnus oli lumes hullata ja mängida! Kui täna lasteaias oma last pildistasin, 
tuli see kõik väga selgelt meelde. Aga millegipärast ma siiski lumme külili ei visanud. Laste meelest oleks see kindlasti 
õudselt lahe olnud aga ma ei saanud - fotokat polnud kuhugi panna :-)

Kott selga ja minek

Nüüd on päris pikk sõit olnud viljapõllult rabaserva. 11 päeva :-) Aga lõpuks, näe kohal. 
Enne, kui astuma hakkan, tuleb kõik lukud ja konksud üle vaadata, et oleks mugav kõndida ja midagi ei kukuks taskust välja. 

Laupäevasel retkel

Laupäev oli hea päev. Mõnus seltskond, sobilik ilm, parasjagu kõndimist ja mõni ilus pilt ka kirsiks koogi peal. 
Tänud Jaanusele, kes asja organiseeris ning nähtud kohtadest ja taimedest alati midagi huvitavat teadis rääkida. 

Kolmekesi ühel pildil

Sel suvel, pisut enne pulma aastapäeva tuli mõte lasta mõnel oskajal inimesel meist ilusaid pilte teha. Noh, nii aastapäeva 

puhul või nii... Õnneks ei pidanud kaua otsima ja eks omajagu õnne oli ka mängus. Leidsime suurepärase fotograafi - Mari Pukk. 

Kõik käis kuidagi lihtsalt ja kiiresti. Marten sai juba esimeste minutite jooksul kergest häbelikkusest võitu ja hakkas oma 

tavapärase ilmega piltidele jääma. Pildid said ilusad ja kuldpaelaga kinni köidetud paberümbriku sees oleva plaadi peal meile 

päriseks. Plaat on aga omaette väärtus. Plaadi peal pole mitte Verbatimi kiri, vaid meie pere pilt. Kõik oli kokku nii ilus ja meeldiv, 

et soovitan kõigile, kellel on vähegi huvi või põhjust lasta ennast ja oma peret pildistada, võtta ühendust Mariga. 

Harjutamine teeb meistriks

Nädalavahetusel oli võimalus meistri kõrval trummimängu harjutada.

Autoga. Seksikas.

Väikesest peale on mulle meeldinud ilusad autod ja kaunid tüdrukud. Ei mäletagi
enam, kummad enne meeldima hakkasid :-)
Siin pildil on minu silma jaoks esindatud mõlemad.
On tore, et leidub inimesi, kelle meelest tuleb mul pildistamine hästi välja.

Avatud külavärava päev Voosel

Praegu, kui mina seda postitust kirjutan, käib tõenäoliselt simman Voosel täie hooga edasi. Tore päev oli.
Ilmaga vedas lausa uskumatult. Ümberringi igal pool sadas ja sadas kõvasti. Külaplatsil oli kaks vihmahoogu.
Esimene tegi lava lauad täpiliseks ja teine, mis saabus paar tundi hiljem, lõi vaid tolmu kinni.
Toimus palju huvitavat. Sai kuumaõhupalliga sõita, käia Vooset tutvustaval jalgsimatkal, vaadata täielikult taastatud vanu
jalgrattaid, osaleda fotokonkurssil jne.
Avasime ka minu esimese fotonäituse "17 kevadist hetke Vosel", mis jääb Voose rahvamajas avatuks vähemalt augusti lõpuni.
Kui huvi on, mine vaata! Rahvamajas on päevasel ajal ikka keegi kohal ja kui kedagi polegi, võta esimesel vastu tuleval inimesel
"nööbist kinni" ja küsi, kuidas sinna saaks. Küll kohalikud juba teavad, kellele helistada :-)

Suvi on mõnus

Oi, kuidas mulle meeldivad need suvised heinapalli põllud! :-)

Jaanituli

Kuulsin täna tabavat ütlemist: kas teate, mille poolest erinevad jaanilaupäeva ja jõululaupäeva õhtu?
Aga selle poolest, et jaanilaupäeval on õhutemperatuur 9 kraadi soojem :-)
Ei ole vist mõtet selle aasta jaanilaupäeva ilma kirjeldama hakata. Kõigil on oma värvikad mälestused.
Eriliselt irooniline on veel see, et üks õhtu varem ja üks õhtu hiljem oli täiesti super ilm. Vähemalt minu kodu juures.
Aga ei jäänud ka tuule ja vihma tõttu Eestimaal jaanituled tegemata. Seal kus mina olin, vähemalt ei sadanud.

Minu sõbrake

Tamron AF 90mm F2,8 Di Macro, säri 1/500; ava 2,8; ISO 100

Et lilleõite pildid on juba ammu kõiki ära tüüdanud, lisan vahelduseks ühe eluõie pildi. Nii ju lapsi kutsutakse, kas pole?

Jälle puu otsas

Kui olime murdunud puu otsast pesakasti kätte saanud, selle teisele poole raba vedanud ja uue puu otsa üles
pannud, saime aega ka väikeseks piknikuks. Arvole siinkohal sügav kummardus ja tänud abi eest.
Minu väike sõbrake arvas aga, et ta pole kunagi nii maitsvat juustu võileiba söönud :-)

Ootus

Midagi suvist ka vahepeal.

Tulering

Laupäeval oli firma talvepidu. Äge pidu oli. Sai tantsida, süüa, juua, inimestega suhelda, liftiga sõita :-)
Ja see tule-etendus! Väga nauditav vaatepilt. Tuld on üldse hea vaadata. Kui aga keegi oskab sellega niimoodi
mängida, muutub ka tuli justkui teistsuguseks...