Ikka sügis

Kalendri järgi ju ongi veel sügis ja tegelikult pole põhjust lume puuduse üle nii vara nuriseda. Ags mina olen sügisest tüdinenud ja ootan juba lumist talve. 

Englishman in New York

Ei ole lihtne noorel kuusel endast mitu korda pikemate mändide keskel. Esialgu. 

Kõver diagonaal

Mis on pannud ühe puu niimoodi kasvama... 

Sügisvärvid rabas

Nagu üle-eelmises postituses mainisin, ei jäänud ka värvid nägemata. Lisaks oli lehtedel ka kerge "suhkrukrae" ümber. 

Laugaste pääl on jää...

Selliseid, õrna jääkirmega kaetud laukaid võib sügishommikuses rabas vaatama jäädagi. Aga mida aeg edasi, seda vähemaks mustrit jääb. 
Tõusev päike teeb oma töö. Lausa silmnähtavalt kaob ilus muster ja järgi jääb peegelsile veepind. 

Sügisene raba

Käisin pühapäeva hommikul Kõrvemaal sügist ja värvi otsimas. Rabast leidsin mõlemat. Laugastel oli kergest öökülmast imeõhuke jääkirme peal. 
Küll oli seal ilusaid mustreid! Homme - ülehomme näitan pilti ka. Ei olnud ka värvid kuhugi kadunud. 
Üks mu sõber ütles kunagi, et kui tahad sügise teises pooles veel värvilist pilti saada, mine rappa! Nii on. Ka seda värvilist pilti näitan teile lähipäevil. 
Siin pildil oleva lauka kaldal pani mind aga mõtlema see vana rabamänd. Kui naisterahva randme jämedune on umbkaudu 80 - 100 aastat vana, 
kui vana võib siis see puu olla... 

Koduaia kaunitar

Veel üks meenutus suvest. Sellest samast aiast, kus eelminegi foto tehtud. 
Kui ma neid pilte suvel, peale pildistamist vaatasin, ei näinud ma neis midagi erilist. Oli ju aias lilli küll. Pildista palju tahad. 
Aga nüüd, kui seda võimalust enam pole ja õues on põhivärvideks kas hall või pruun, tundub see pilt hoopis värvilisem ja kuidagi elavam. 

Kesksuvine roos

Nii mõnus on suvel roosipõõsa juures seisma jääda ja pisut oodata, vaadata... kuni üks õis sind kõnetab.  

Pätikari

Nädal enne Jaanipäeva Saaremal. Hommikul kell 4.10 oli juba nii valge, et sain oma aparaadiga pilti teha. 
Sead tulid just paha pealt. Nüüd oli vaja kiiresti varjulisemasse paika jõuda :-) 

Metskits juba paksema kasukaga

Pühapäeva õhtul tegin väikese tiiru nendes paikades, kus polnud ammu käinud. Oli meeldiv näha, et oskasin liikuda nii vaikselt, et eriti kedagi ei häirinud. 
Isegi metskitse emand ei suutnud uudishimule vastu panna ja selle asemel, et kohe metsa lipata, otsustas enne ikka ära vaadata, kes see nüüd tuleb  :) 
Kusjuures - meie kohtumiselt esimene lahkuja olin lõpuks mina. 

Moodsad triibud

Kui maanteel autoga sõita, ei pane me mööduvaid teetriipe tavaliselt tähelegi. 
Läinud pühapäeval sõitsin aga Pärnu - Rakvere maanteel pisut aeglasema sõidukiga ja kohe jäi silma teetriibu 
eriline muster. Jäin lausa seisma ja tegin pilti. Ilus. Mitmes mõttes nutikas. 
Kuidas keegi varem pole selle peale tulnud? Või polnud siis veel tehnikat, millega seda teha...
Roosna-Alliku ja Paide vahel. Kui satud sealt sõitma, saad oma silmaga näha ja soovi korral käega katsuda :-) 

  

Läbi udu päikesetõus rabajärve kohal

See pilt on vist ilmekas näide sellest, kui raske on kohapeal nähtut sama elavalt pildi peal edasi anda. 
Õnneks ütleb pealkiri ära, millega tegu. 

Kolm ja pool lammast

Ja ei tahtnud ta ei pildile tulla ega sealt ära minna. Aga ikka on omamoodi tore lambapilt.  
Voose, kevad 2012. 

Mahlategu 2

Kaks ämbrit marju ja neli tundi. Meie pere saab 25 pudeliga vähemalt 2 aastat läbi. Nüüd võib talvele julgelt vastu minna. 
Polnudki varem mahla aurutamisega nii lähedalt kokku puutunud. Ise korjatud marjadest ise aurutatud mahl. Ainult marjapõõsa eest pole ise hoolt kandnud. 
Aga küll tulevad ka päris oma marjad. Põõsad tahavad veel väheke kasvada. 

Mahlategu 1

Suve lõpu juurde kuulub ikka mahla või moosi tegemine. Seda muidugi juhul, kui on omal marjapõõsad või tunned häid inimesi, kes on nõus enda 
marjasaaki sinuga jagama. Meil oli see teine variant. Veel. Tänud tädi Teesile! :-)

Võrumaa vaarikas

Jätsin kevadel suure maltsa seest välja tulnud vaarikad maha niitmata. Lootuses, et äkki on suve teises pooles midagi varre küljest võtta. Oligi. 
Ja kui magusad nad on!  :-) 

Tänased linnud

Sellist pilti ei saanud jätta jäädvustamata. Tuled korraks Hiiumaalt mandri pääle tagasi ja palun - kolm liiki istuvad nii lähestikku, et mahuvad ühele pildile. 
Hiiumaal küll lindudel nii kitsas pole...  :-) 

Oleks nagu luurekas...

...aga tegelikult nii väga ei ole. Eks väike põnevus oli ikka õhus aga mul lihtsalt vedas. 
Ka hilise pesakonna kutsikad on juba päris suured ja pesa ümbrus jääb mängimiseks väikseks. Nii oli seegi kutsikas koos oma kahe õe või vennaga 
avastanud mängimiseks teetruubi ja selle ümbruse. Loomulikult sobib ideaalselt mängimiseks ka sõidutee. Mina kohtasin kolme rebasekutsikat 
Võrumaal, kruusatee ääres. Seal pole õnneks tihedat liiklust ja tõenäosus tee peal mängides ellu jääda on pisut suurem, kui Tallinn - Tartu mnt. 
ääres sündinud liigikaaslastel. Aga vaatamata sellele on tegu üsna ohtliku mänguga.

Kuid pardike on väike...

Kindlasti tead Fix'i lugu: Pardike ja mooniõis. Sellest ka postituse pealkiri :-) 
Kohe, kui seda moonimerd nägin, tuli mul see lugu meelde ja oli minuga päris mitu tundi. Selles moonimeres ühtegi pardikest aga ilmselt ei paterdanud... 

Väike(tülli) tibu

See, kes tiiva alla ei mahu, kõnnib niikaua ringi ja otsib kivikeste vahelt head-paremat, kuni koht vabaneb. 
No küll võib üks tibuke ikka väike ja armas olla!  :-) 

Kas mina ei mahugi?!

Väiketüllidel on kiired ajad. Tibud jooksevad juba omapäi ringi ja neljakesi enam tiiva alla ei mahu. Isa-ema peavad kogu aeg valvel olema, et mõni 
maailma avastaja üksi liiga kaugele ei läheks. 
Veetsin ühe tüllipere seltsis terve eilse õhtu. Käitusin viisakalt, nagu külas kohane ja peale paari tundi tundus mulle, et tüllipere mind enam eriliseks 
ohuallikaks ei pea. Oli väga huvitav nende tegemisi jälgida ja väiketüllide kohta pisut teadmisi juurde saada. 

Vana talukoht 10 (30.08.2014 vs 30.05.2015)

Võrreldes eelmise aasta augustiga, kui esimest korda omanikena sinna läksime, on midagi juba muutunud. Peaaegu samast kohast pildistatud. 
Laupäeval tegin pisut kaugemalt. Kui ilus seal praegu on! Mets heliseb linnulaulust ja kõigi laul on kuulda. Pole ühtegi segavat heli. 
Seepärast ei raatsi niidukitki käima tõmmata. Aga peab. Rohi kasvab nii, et tuulevaikse ilmaga kuuleb sahinat  :-) 
Vee saime ka krundile, nagu mu kaasa tavatseb öelda - laiem kipsi karkass vanade vihmaveerenni tugede peale ja tünn jookseb ilusti vett täis. 
Peale väsitavat tööpäeva on mõnus ennast jaheda vihmaveega üle loputada ja puhtad riided selga tõmmata. 

Vana talukoht 9

Enne, kui mina fotoka pildistamisvalmis sain, oli üks mees juba katusel ja teisel üle poole majaesisest niidetud. 
Seekord võtsime korstna maha, mis oli nii palju vajunud, et toetas juba sarikate peale. Enam pole majal pinget peal. See teadmine mõjub endalegi 
kuidagi kergendavalt. 
Peale selle sai ka maja ümbert nii palju puhtaks niidetud, et oli juba ilus vaadata. Nii imelik, kui see ka pole, hakkas juba praegu see roheline 
ala pisut muru meenutama :-) 

Vana talukoht 8

Hooaeg on alanud. 
See laupäev (16. mai) polnud tegelikult sel kevadel esimene kord, kui maja juures käisime. Üht-teist sai tehtud juba 1. mail. 
Seekord oli aga kaasas üks vana muruniiduk, mis pidas üllatavalt tublisti vastu ja niitis suure osa maja ümbrusest ära. 
Seda muidugi inimese abiga. Siis sai lihtsalt aeg otsa, mitte niiduk  :-) 
Tehtud sai palju aga veel rohkem on teha. 
Igalt poolt krundi peal tuleb välja kõikvõimalikku prügi. Näiteks on keegi kunagi jätnud maha vedelema ruutmeetrite kaupa kasvuhoone kilet. 
See on nüüd rabedaks muutunud ja tuleb maa seest välja vaid peopesa suuruste tükkidena. Leidub ka erinevaid metallesemeid, klaasikilde, 
vanu prusse, laudu, okastraati... Millal ükskord saab julgelt niidukiga mööda krunti käia, kartmata masinat ära lõhkuda? 

Sinilill keset rohelust

Kisub väga "linnuseks" viimasel ajal. Tuleks lindude juurde tagasi siis, kui on jälle midagi huvitavat kogunenud. 
Näitaks vahepeal hoopis mõnda ilusat lille, kes juba tükimat aega ennast metsa all, tuule käes kiigutab. Sel kevadel on aga sinililled kuidagi nirud. 
Vähemalt nendes kohtades, kus mina käinud olen. Ei tea kas asi on jahedapoolses kevades või milleski veel? 

Valge - toonekure paar

"Kuule, sul on sulg püsti!" ütleks nagu tagumine kurg esimesele. Praegu on veel aega kahekesi jalutamas käia. Varsti tuleb hakata väikeseid kurgi 
välja hauduma ja siis saab ainult kordamööda. 
Aga sellest, et sulg püsti on ja kaasa talle just nagu seda ütleks, ei paistnud esimene kureke suuremat hoolivat  :-) 

Sookure paar

Lindude seeria jätkub... 
Märtsikuine varahommik Hiiumaal. Oli piisavalt külm, et kurgedel tuleks nokast hingeauru. 

Talvike teeb ennast kuuldavaks

Ega talvikesedki nokka kinni hoia. See pilt on küll vähe varem tehtud, kui eelmine aga juba 20. märtsil oli talvikesel kevad südames.