Eriliselt ilusaid kohti ja kauneid kodusid leidub meie väikesel Eestimaal. Enamus suure tee pealt ei paista ja alati ei tea ka
seda õiget teeotsa, kust ära keerata. Ja ega ei saagi suvalise õue peale lihtsalt sisse sõita.
Minul on õnne teada ühte sellist teeotsa ja tunda seal elavaid inimesi, kes on taastanud vana talukoha, ma usun et veel
kaunimana, kui see kunagi oli. See on üks näide hea maitse, teotahte ja ehituskunsti valdamise kooslusest.
Riihimäki. Helsingist umbes 80 km. Kolmapäeva õhtu on ka Soome väikelinnas rahulik.
Ja oligi hea. Ma tundsin seal ennast palju turvalisemalt, kui keset päeva Tallinna kesklinnas.
Vanad teevad uutele ruumi. Eks see ole asjade loomulik käik.
Peaasi, et Vanalinna kallale ei minda...
Kuldkollaseid lehti on preagu nii palju, et oleks patt jätta kasutamata võimalus neid pildistada. Ja talvel ei jõuaks jälle ära
imestada, kuidas selle aasta sügis nii kiiresti mööda lipsas, et mina ühtegi kollast pilti ei saanud :-)
Seeneaeg hakkab juba läbi saama aga mina saan alles nüüd selle sügise esimese seene pildi üles :-)
