Täna, 21. märtsi õhtul, kella 18 paiku läksin metsa, oma lindude söögiplatsi üle vaatama ja vastu külma ööd toidulauda täiendama.
Et ikka sulepallidel hommikul head - paremat kohe võtta oleks.
Ühel hetkel jäi mul kõrva üksiku sookure hääl. See kostus umbes kilomeetri kauguselt. Algul mõtlesin, et ei saa ju ometi olla - liiga külm on veel.
Aga kurg ei jätnud oma paarilise kutsumist. Ilmselt on üks kohal ja teine pole veel jõudnud, mõtlesin siis.
Kui olin metsast välja, lageda peale jõudnud, kostis hääl juba paremini ja nüüd sain ka täpsemalt aimu, mis suunast hääl tuli.
Selleks ajaks, kui suure ringiga teisele poole jõge jõudsin, olles käinud ka kodus, fotoka järel, oli kurg muidugi vait jäänud. Liikusin vaikselt põldude
vahel, kus arvasin kurge(sid) olevat ja kuulatasin iga natukese aja tagant - ei midagi.
Kuni ühel hetkel märkasin kaugel metsa ääres, umbes 300 - 400 m kaugusel kahte halli kogu. Vaatasin läbi teleobjektiivi - ongi minu selle kevade
esimesed sookured! Ja hetk hiljem esitati ka kurepaari duetti.
Küll mul oli hea meel, et nad on teineteist üles leidnud ja et nad on jälle siin!
Kevad on käes ja soojad ilmad ei ole enam kaugel!
