Tihasevertikaal

Pole ammu siia postitanud ja pole ka ammu metsas käinud. Ei teagi täpselt miks. Võib-olla on mõtted mujal... Tsiteerides klassikuid: "no ei tule vaimu pääle" 

Kohe-kohe on algamas uus aasta looduses. Tihased laulavad juba paar nädalat sitsikleiti ja täna kuulsin metsas musträhni trummeldamist. 

Loodetavasti olen sel aastal tublim. 

Tait ehk tiigikana

Saabus koos kaasaga sel aastal 23. aprillil. Eelmisel aastal nädal varem - 15. aprillil.
Käisin neid ka eile vaatamas - ja oma üllatuseks nägin, et teine paar on veel saabunud. Nende saabumisaega
ei oska täpselt öelda. Pesaehitus on aga esimesena tulnutel lõppenud ja nüüd istuvad kordamööda seal peal.
Tait on Eestis kolmanda liigi kaitsealune lind. Paar aastat tagasi arvati meil pesitsevat umbes 1000 paari.
Ehk on nüüdseks nende arvukus kasvanud. Taidast saad täpsemalt lugeda siit.

Pärast 200 m jooksu

Olin seda põlluäärt juba suvest saati jälginud ja teadsin, et ühel autosid kartval rebsil meeldib sealkandis kõndida.
Nii võtsingi mestaserval, kivihunnikus ühel päeval istet.
Ootasin teda väga kaua. Lõpuks ta tuli. Aga mitte seda rada, kust tavaliselt. Ikka kaugemalt.
Ja päris nii lähedale ei tulnudki, kui oleksin soovinud. Ju ta aimas, et temast tahetakse pilti teha :)
Ühtäkki võttis aga kavalpea suuna väikese külavahe tee poole. Ja siis - täiesti uskumatu - sealt tuli auto!
Seda nähes pistis muidugi tuhatnelja jooksu ja otse minu poole! Nüüd olin kindel, et tegu on tõesti
sama reinuga, kes siin kogu aeg käib.
Jooks joostud, jäi üsna minu lähedal seisma. Vaatas natuke aega ringi ja kui oli veendunud,
et auto teda enam taga ei aja, lubas endale väikese puhkuse.