Ühe minu hea tuttava kauaaegne neljarattaline sõber.
Teenis teda oma paarkümmend aastat, sest sai iga väiksemagi vea puhul asjatundlikku hoolt ja ravi.
Oli alati nõus minema, kuhu aga soovisid...
Olles täies elujõus, kohtus ühel talvel metskitsega. Roolis oli hea inimene, kes ei soovinud kitsekest vigastada.
Auto lõpetas kraavis, kere kõver.
Nüüd seisab aianurgas, kuuliauke täis ja ootab. Aga keegi ei tule enam ust avama...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar