Täna leidis töö juures aset väike päästeoperatsioon. No muidugi kelle jaoks väike, kelle jaoks suur. Ma arvan,
et lattu sattunud rohutirtsu jaoks oli see suur asi, et ta ei pidanud nälga surema või tõstuki ratta alla jääma.
Igatahes leidis üks mu kaastöötaja laost sellise vahva tirtsu ja tuli küsima, et ega mul juhuslikult fotokat kaasas
pole. Ei olnud. Läksin tõin oma toast hoopis riidetüki, et hüppaja õue, muru peale tagasi aidata. Õue tuli kaasa
ka Arvo. Temal oli fotokas kaasas. Olgugi, et telefoni sisse ehitatud aga asi seegi. Kui olime tirtsu rohuliblede
vahele maha pannud ja tema näo eest pisut võilille lehti ja muud rohelist parema pildi saamise eesmärgil ära
korjanud, otsustas ta ühel hetkel ära kasutada minu poolpõlvili olekut ja hüppas mulle õlale. Ju meeldis talle
minu uus, tumeroheline metsasärk, mille ma testimise mõttes olin tööle selga pannud :)
No seda hetke ei saanud ju jäädvustamata jätta.
Aitäh Arvole!
;-)
VastaKustutaAga kui mina möödunud teisipäeval piffi põllul pildistasin, siis ronis selline mulle pähe.
VastaKustutaTundub, et neile vist meeldivad pildistajad :)
VastaKustuta