Sarvikpütt

Täna oli elamusterohke hommik. Algas sellega, et ärkasin auto tagaistmel peale kahetunnist uinakut ning ei saanud aru, miks telefon kell 3 öösel 
piiksub ja magada ei lase. Järgnes päikesetõus, mille ajal mina vales kohas olin ja siis veel sõprade pildid päikesetõusust. (nemad olid õiges kohas) 
Ühel hetkel olin aga väikese veekogu ääres kõhuli maas, veepinnast vaevalt 10 cm kõrgemal ja kõik, mis vastu maad puutus, oli viie sekundi pärast 
läbimärg. Õnneks olin tänu Arvole seekord õiges kohas. Ja kui sarvikpütt välja ilmus, ei saanud enam arugi, et olen praktiliselt kõhuli vees :-) 

Nurmenukud ja kaherattaline sõber

Teistmoodi nurmenukkude pilt, kas pole? 
Päris fotograafid postitavad praegu internetti väga omanäoliseid nurmenuku pilte. Kohe huvitav vaadata, kes mida on välja mõelnud ja 
missuguse nurga alt nurmenukku näinud. 
Ei tahtnud siis minagi kehvem olla - tegin nii nagu oskasin ja loov mõtlemine parasjagu võimaldas. Võttes arvesse ka seda, et mu tubli 
kaherattaline on teenimatult vähe tähelepanu saanud :-) 

Tedrekukk on tähelepanu ise

Tegin eile õhtul kodukandis väikese ringi, lootes näha metskitsi. Või rebaseid. 

Nemad ennast seekord ei näidanud. Küll aga oli tedrevana heinamaale välja tulnud ja uuris erilise tähelepanuga ümbrust. 

Kahjuritõrje

Ilus kuulata, kuidas õunapuu otsas istuv metsvint terve õue oma lauluga täidab. 
Lisaks sellele korjab ära putukad, kes muidu õunapuu õitele liiga kipuvad tegema. 

Nüüd aitab. Lähen teise kohta.

Lepatriinu  oli viinud oma pisitütre Triinu
uude toredasse sauna - tühjaks söödud hernekauna. 
Meenus üks jupp lapsepõlves loetud luuletusest... 
Mine tea, äkki läkski vaatama, kuidas tüdrukul saunas läheb. Kas hakkab juba puhtaks saama  :-) 

Must kärbsenäpp kodulävel

Kevad on ammu täie hooga käima läinud ja tänane ilm oli juba kõike muud, kui kevadine. 
Must kärbsenäpil on selleks aastaks korralik pesakast välja vaadatud. Pulk ukse ees ja puha. Selle peal on ka varesepoisil 
hea istuda ja majas olevad pojad "üle lugeda". Loodetavasti nii siiski ei lähe. 

Vainurästas valvepostil

Paljud rästad on kaugelt vaadates üsna sarnased. No isane musträstas muidugi välja arvata, keda linnainimesed alati 
kuldnokaks peavad  :-) 
Aga et teha vahet hall-, hobu-, laulu- ja vainurästal, peab mütsi all juba kübeke teadmisi olema. 
Nii asusin minagi targemate inimeste poolt koostatud lehekülgedelt abi otsides tuvastama, kelle ma seekord pildile sain. 
Ja ennäe - vainurästas. Mina pidasin teda omaenese tarkusest aga hallrästaks. Vahe on selles, et vainurästale on ainuomane 
oranžikas värvus keha külgedel ja valge kulmutriip silma kohal.