Õhupall

Päris põnev oli vaadata, kuidas see üle meie maja Tartu mnt. kohale lendas.

Varesega

Karjamaa või uus elurajoon?
Mõni aeg peale majade valmimist oli olnud kuulda värskelt sisse kolinud inimeste nurinat: appi, mu maja taga
on ju lehmad!
Lehmad olid seal tegelikult juba paarkümmend aastat tagasi. Minu meelest ei ole selles midagi imelikku - kui
sa ise ostad oma kodu karjamaa äärde, siis on ju üsna suur tõenäosus, et sealt astuvad vahel ka lehmad läbi.

Numbriga

Käisin minagi paar päeva tagasi ARK-s oma "sääske" arvele võtmas.
Nüüd on nagu päris :)
Kartsin küll, et kogu see registreerimise trall läheb mulle kokku kole kalliks,
aga ei. ARK-s küsiti 15.90 ja kolme kuu kindlustuse sain 5.90 eest.
Ülevaatust polevat vaja. 2,5 liitrit 100-le ja tuul jahutab. Mõnus.

Mina loomaga

Täna leidis töö juures aset väike päästeoperatsioon. No muidugi kelle jaoks väike, kelle jaoks suur. Ma arvan,
et lattu sattunud rohutirtsu jaoks oli see suur asi, et ta ei pidanud nälga surema või tõstuki ratta alla jääma.
Igatahes leidis üks mu kaastöötaja laost sellise vahva tirtsu ja tuli küsima, et ega mul juhuslikult fotokat kaasas
pole. Ei olnud. Läksin tõin oma toast hoopis riidetüki, et hüppaja õue, muru peale tagasi aidata. Õue tuli kaasa
ka Arvo. Temal oli fotokas kaasas. Olgugi, et telefoni sisse ehitatud aga asi seegi. Kui olime tirtsu rohuliblede
vahele maha pannud ja tema näo eest pisut võilille lehti ja muud rohelist parema pildi saamise eesmärgil ära
korjanud, otsustas ta ühel hetkel ära kasutada minu poolpõlvili olekut ja hüppas mulle õlale. Ju meeldis talle
minu uus, tumeroheline metsasärk, mille ma testimise mõttes olin tööle selga pannud :)
No seda hetke ei saanud ju jäädvustamata jätta.
Aitäh Arvole!

Noor väiketüll

Puhkus on mõnus. Mis sellest, et vaid päevake seda järel. Aga päev on pikk, kui vara tõusta.
Nii arvavad ilmselt ka väiketüllid. Lidusid 6.30 juba täie hooga ringi.

Pääsupojad

Kaks aktiivsemat, kes tegid juba esimesi lennuharjutusi. Ja üsna edukalt.
Emme oli aga väga elevil ja ütles mulle kõlava häälega, et ma oma nina tema laste tegemistesse ei topiks :)

Merekivid

Nii rahulikku merd näeb harva, teab kohalik vana merekaru rääkida.

Kesköine Sõru sadam

Eile õhtul oli üks ilusamaid loojanguid, millele järgnes tõeline suveöö - soe, tuulevaikne ja täis öö hääli.

Enne äikest

Laupäeva õhtul, Lääne - Virumaal, Mahus. Sellise mustriga vihmapilvi ei kohta just tihti.
Meenub jupike Jaan Tätte laulust: tule vaatame taeva, seal midagi on...

Kimp kivil

Lapsed jätsid.
Loodan, et peale ujumas käimist ei jäänud lilled sinna kuivama, vaid viidi näiteks tuppa emale. See oleks armas.

Eesti maasikas

Vähemalt nii oli turul kirjas.
Mina sõin rohke suhkruga ja ei teinud küll vahet, kas ikka oli Eesti maasikas :)

XI noorte laulu- ja tantsupeo rongkäik

Isegi tramm ootas oma aega.