1:1 suurendusvõimega Tamron AF 90 mm F2,8 Di Macro.
Nii selles artiklis olevad pildid, kui kaheksa eelnevat olen just selle objektiiviga teinud. Korralik objektiiv, julgen ma öelda.
Eks seda testimise teemat saab ikka sõprade - tuttavatega ka arutatud, et mis toru parasjagu käes on, kuidas tundub, mida
selle kohta fotoringkondades räägitakse jne.
Samas pajatatakse ka oma kogemustest ja nii mõnigi fotonduses hästi orienteeruv inimene on jaganud mu arvamust.
Ainuke asi, mis mind veidi häiris, oli aeglane ja tänu mootorile pisut lärmakas automaatne teravustamine. Aga pole probleemi:
äärmiselt mugav on lülitada objektiiv ümber käsitsi teravustamise peale. Lükka vaid teravustamise rõngast ettepoole ja ongi
MF režiimis. Ja kui sujuvalt see käib! Vaatamata sellele, et minu kasutuses olnud toru oli mitmete kasutajate käest läbi käinud.
Ikka töötas :-) Manuaalse teravustamise asendis ilmub nähtavale ka sinine ring objektiivi esiosas. Väike aga asjalik lisa - nii on
kohe peale vaadates näha, et toru on käsitsi teravustamise režiimis.
Veel meeldis mulle piiratud teravustamise funktsioon, mis on mõeldud kasutamiseks automaatse teravustamise korral.
Objektiivi külje peal on väike lüliti, millest saab piirata teravustamise käiku. Kui näiteks pildistad ühel hetkel ainult makrot,
saab selle lüliti abil objektiivi panna teravustama vaid makro vahemikku. Nii ei "saeta" läbi tervet vahemikku. See säästab
aega ja närve. Niipalju siis teravustamisest.
Makro toru üks olulisemaid omadusi on muidugi pildistatava taustast välja toomine. Pean siin silmas tausta udusust ja pehmust
või nagu praegu meeldib kõigil selle kohta öelda - bokeh´i. No on äge sõna, kas pole? Tausta pehmuse kohta, kuidas iganes
seda ka ei nimeta, pole mul samuti ühtegi halba sõna öelda.
Kui pildistada nüüd päris lähedalt, kuskil seal lähima teravustamise piirimail, jäävad objektist juba 5 cm tagapool asuvad
asjad makrolikult udused. Teame ju kõik, kui kaugel on teineteisest tordi peal olevad maasikad. Ma pean silmas ikka korralikku,
ise tehtud ja endale söömiseks mõeldud maasikatorti. Kuid kes oleks osanud arvata, et vaatamata pesule on maasikad siiski
karvaseks jäänud :-) Palja silmaga ma seda ei näinud.
Tausta udusus on minu silma jaoks ka piisavalt ühtlane. Seetõttu sobib Tamroni 90 mm makrotoru suurepäraselt ka portree
pildistamiseks. Allpool on poisist üks näidispilt ka. Kuna aga tegu on juba 90 mm-se fookuskaugusega, peab stuudios pildistades
olema selja taga ruumi, et vajadusel taganeda. Õues ilmselt seda probleemi ei teki.
Kui juba õue jutuks läks: päikesevarjukit poleks sellele torule vist vajagi. Mind üllatas see, kui sügaval korpuses on esilääts.
Kui veel varjuk ka külge panna, võib vist peaaegu vastu päikest pildistada. No ok, huvitavamate võtete saamiseks võib vastu
päikest nii või teisiti pildistada aga selle objektiiviga ei teki ilmselt kunagi "päikesejänkusid."
Ega siis makro objektiiv ainult lähedalt ja väikeste asjade pildistamiseks ole. Vabalt võib proovida maastikku või mõningaid
kaugemaid objekte. Soovitud kompat pole fikseeritud fookuskaugusega muidugi nii kerge leida kui suumobjektiiviga.
Samas pead rohkem pea tööle panema, et hea kompositsiooniga pilte tuleks. Ja see arendab.
Mis veel? Hind muidugi. Praegu saad Photopointist kõnealuse kätte, kui ulatad üle leti 449 eurot.
Pakun, et see on igati mõistlik hind sellise objektiivi eest.
Kokkuvõtteks võin öelda, et kui on plaanis endale makro objektiiv soetada, tasub ühe variandina tõsiselt kaaluda ka Tamronit.
Selle raha eest on siin objektiivi rohkem kui küll.
Üks hea asi veel - seda sama toru saad nii Canonile, kui Nikonile Photopointist laenutada ja siis "oma naha peal" katsetada.
Praegu on ju parim aeg lillede pildistamiseks. Ostke või laenutage ja siis pildistage, pildistage, pildistage!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar