Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD hobifotograafi pilgu läbi

Mul oli õnne viimase kahe nädala jooksul teha oma pildid pealkirjas nimetatud objektiiviga. Nüüd on aeg küps kirjutada väike kokkuvõte. 

Üks esimesi asju, mis iga objektiivi juures kohe välja tuleb, on see, kuidas päikesevarjuk kinnitub. Selle objektiivi juures on kohe näha, et Jaapani 
insenerid on oma tööd hästi teinud. Kinnitus on tõesti korralikult tehtud - varjuk istub ilusti soontesse ja sujuva veerandpöörde lõpus käib konkreetne 
jõnks, mis annab kindlustunde, et varjuk on korralikult kinni. Väga mõnus!  

Kiitust jätkub mul ka AF/MF ja stabika nuppude jaoks. Kui ma objektiivi esimest korda Lauri kirjutatud "Karbist välja" artiklis nägin, tekkis mul 
nende nuppude hea liikumise osas pisut kahtlusi. Aga olles saanud nüüd ise neid kasutada, kadusid igasugused kahtlused. Kui hästi need suured 
nupud liiguvad ja kui mugav on neid vajutada! Isegi kindaga saab asendi vabalt ära muuta. Praeguste ilmadega on see suur asi, kui ei pea kinnast ära võtma :-)  

Millega peab aga ettevaatlik olema, on teravustamise rõngas. Algul ei saanud ma aru, kuidas osadel mu piltidel mitte ühtegi teravat kohta ei ole. 
Siis aga jagasin ära - olin pildistamise ajal objektiivi liiga eestotsast kinni hoidnud ja pisut enne vajutamist teravustamisrõnga pöidlaga paigast ära 
liigutanud. Seda juhtus aga ainult kindaga. 

Objektiivi ehitusest, läätsede paigutusest, kromaatilisest aberratsioonist ja vinjettimisest ei ole mina kõige õigem mees kirjutama. 
Las see jääda targemate inimeste mängumaaks. Ei oleks ka viisakas teiste artiklitest siia tarka juttu kopeerima hakata. 

Aga mismoodi ava suurus tausta udusust muudab, seda võin sulle lausa näidata. Siin on üsna kinnise avaga tehtud pilt (f/11): 

ja sama pilt, samast kohast, ainult nüüd on ava arvuks see magus 1.8: 

On vist ütlematagi selge, et vahe on märgatav. Kuigi lähipildistamisel kasutaks ma ise maksimaalselt f/2.8. Minu meelest jääb 1.8'ga teravus- 
sügavus pisut liiga väike. Ma jätaks 1.8 näiteks virmaliste pildistamiseks, kus säriaeg on piiratud ja valgus tuleb sensorile saada läbi suure ava ja 
kõrge ISO. Samas jääb virmaliste jaoks 45 mm võib-olla pisut kitsaks... aga eks see oleneb ka kompositsioonist. 

Kui minul oleks virmaliste pildistamiseks valida laiema nurga ja suurema ava vahel, kalduksin vist ikkagi suurema ava poole. Fiks objektiiviga pole 
ka seda muret, et ta välja suumitult ja taevasse suunatuna ise kokku tagasi hakkab vajuma. Nagu seda teevad mõned suumobjektiivid. See oht 
pole virmaliste pildistamisel just väga suur, sest siis pole toru suunatud otse pea kohale (tavaliselt) aga tähistaeva, eriti Põhjanaela pildistamisel 
on mul endalgi sellist asja eelmise objektiiviga ette tulnud. See polnud muidugi Tamroni toru  :-) 
Läks vist vähe pikaks see virmaliste teema... 

Lisan siia veel ühe pildi, mida vajutades ma suurest avast ja korralikust pildi stabilisaatorist rõõmu tundsin. 
See on Maiasmoka kohvik Vanalinnas ja õdus valgus ei ole teadagi piisav kiire säriaja kasutamiseks. Siis lükkad ISO üles, keerad ava lahti ja: 

Looduse sõbrana lootsin enamuse piltidest selle objektiiviga looduses teha. Aga enne 31. detsembrit polnud looduses minu jaoks just palju inspireerivat. 
Nii pidigi keskenduma tubastele katsetustele ja uurima, kas Tamroni 45mm 1.8 sobiks ka portree pildistamiseks. 
Õnneks oli Evelin nõus poseerima ja teda ei kohutanud ka see, et tänu sellele postitusele ta kümme korda kuulsamaks saab :-)  

Peale fotosessiooni lõppu tõdesin mina, et kõnealune objektiiv sobib portree pildistamiseks suurepäraselt ja Evelin oli rõõmus, et sai endale jälle mõned värsked pildid :-) 

Terve testiperioodi jooksul oli mul fotokas peaaegu iga päev kõikjal kaasas. Tulid meelde need ajad, kui pildistamisega alles alustasin - ka siis võtsin 
fotoka igale poole kaasa. Hiljem sai selgeks, kuhu tasub võtta ja kuhu mitte. Eks mõni ikka pahandas ka, kui aparaadi välja võtsid. 

Hommikul tööle minnes aga ei pannud keegi pahaks, kui auto aknale tekkinud jäälilled mälukaardile jäädvustasin. 
Päris makro objektiivina kõnealust Tamronit ikka kasutada ei saa. Lähim teravustamiskaugus hakkab esimese asjana segama. 
Aga 29 cm kauguselt töötab kõik laitmatult. Sellises olukorras oli 29 cm 45 mm'se fookuskauguse juures täiesti sobiv: 

Maastiku pildistamiseks leidsin ühe tööstusmaastiku Assakult: 

...ja ühe loodusmaastiku Kakerdaja rabast: 

Maastiku pildistamiseks mina vist endale fiks objektiivi ei valiks. Või peab neid fotokotis siis tõesti mitu olema. Alati tahaks ju natuke kaugemale või lähemale... 
Aga see võib mul ka vana suumikasutaja haigus olla. Neid pilte tehes õnnestus aga täpselt õigel kaugusel olla. 

Kokkuvõtteks võin öelda, et 10 palli skaalal annaksin Tamron SP 45mm f/1.8 Di VC USD'le hindeks 9. Igati tubli objektiiv. Parajalt suur, parajalt raske, 
nupud hästi käsitletavad ja stabikas töötab nagu mõte. 
Teravustamise rõnga võiks saada kuidagi "välja lülitada", et sinna kogemata sõrmega vastu minnes fookust paigast ära ei ajaks. 
Aga see on harjumise asi, ma arvan. 
Kui seda postitust lugedes hakkas tunduma, et just sellises... 45 mm kandis olev toru on fotokotist puudu, sea sammud lähimasse Photopointi. 
Täna käisin Ülemiste poes isegi. Jõulumöll on möödas ja rahvast meeldivalt vähe. 
https://www.photopoint.ee/objektiivid/481509-tamron-sp-45mm-f-18-di-vc-usd-objektiiv-canonile