Kas juba saab?

Sel nädalavahetusel toimus üle Eesti iga-aastane talvine aialinnu vaatlus. Osalesin ka mina. Oleks olnud patt 
jätta osalemata - endal metsatukas söögilaud lindudele kaetud. 
Kui talve algul tundus, et koht on küll üles leitud aga liike käib vähe, olin ma eile hoopis teistsuguse olukorra 
tunnistajaks. Peale rasva-, sini- ja põhjatihase "astuvad" aeg-ajalt läbi ka tutt-tihane ja puukoristaja. 

Tihaste kõrge kontsentratsioon

Ei suuda talve lähenedes ükski Rasva-Ants rohelise võrgu sees kõikuva pallikese tõmbejõule vastu seista. 

Urvalind

Panime talve algul rõdule söögimaja. Läbi mitme kuu on käinud seal palju erinevaid väikelinde. Alles mõned
päevad tagasi ilmus sinna üks punase pea ja punaka kõhualusega linnuke. Polnud teda seal varem näinud.
Tunni aja pärast oli neid juba kaks. Kahe tunni pärast kolm ja järgmisel päeval nägin korraga juba viite urvalindu.
Nad on rohevintidest ja rasvatihastest pisut väiksemad, kuid võitlevad oma koha eest söögimajas seda kõvemini.
Ja tihti jääbki "õigus" neile.