...ja seejärel öö

Suur Vanker säras.

Vaikselt tuli õhtu...

Ja siis alles ilusaks läks. Pildistada tuli aga ruttu, sest laukad hakkasid
aurama ja objektiivi klaas läks uduseks. Lõpuks tuli ikkagi fotokale müts
pähe panna. Ise olin siis kapuutsiga :)

Laupäevane Soomaa retk

Sügis on käes. See on ilmselt silma hakanud ka kõige loodusevõõramale inimesele.
Õues on aga hommikuti tunda isegi juba talve lõhna. Olgugi, et kalendri järgi hakkas sügis alles kaks nädalat tagasi.
Laupäev oli aga uskumatult ilus. Päike, hommikune udu, mõned pilved, värviline metsaalune... mis veel tahta.

Ranna Ella

Kuju õige nimi on aga "Tuules". Ranna Ellana on ta rahva seas tuntud.
Tartu skulptor Aulin Rimm valmistas esimese kuju 1975. aastal kipsist ja see kannab tema loomingus järjenumbrit 171.
Hiljem, 1989. aastal, valas ta tulevase Ranna Ella hiidlaste jaoks ka pronksi. Raudne naine. Kogu aeg on ta seal.
Nii suvel, kui talvel. Ei karda kuuma ega külma. Tore on teda seal kivil istumas näha, kui Hiiumaale lähen.
Silmapaistvam istumiskoht tehti talle alles hiljuti, nii umbes paar aastat tagasi, sadama põhjaliku uuendamise käigus.

Hiidlaste naljad :)

See on küll vana nali aga meile tundus kadakatüve viilu peal serveerituna jälle päris naljakas. Ja nii me ostsimegi tükikese Hiiumaa
loodusest naise vennale sünnipäeva kingiks. Talle ka meeldis.

Kõpu tuletorn

Siia meid sisse ei lastud. Ei lastud kedagi. Hooaeg oli juba läbi.
Piletimaja aknaruudul oli kiri, et ootame teid järgmise aasta mais.
Mis siis ikka - jäi see trepp seekord ronimata.
Kes sees on käinud, teab millest jutt :)

Üks Tohvri tuletornidest

Oleme Hiiumaal. Esimene õhtu. Ilm on mõnusalt sügisene.
Siit edasi tuleb liivarand ja ilmasõja-aegsed kaitserajatised.
Rannas polnud peale meie kedagi.
Kaitserajatiste jaoks tuleb rohkem aega võtta. Üksinda.

Hiiumaale, vihma kätte

Selleks ajaks, kui kohale jõudsime, oli vihm juba üle läinud.
Aga korralikust vihmast ei jäänud me siiski ilma. Hiljem saime. Mulle meeldis.

Õunake

Väike sõbrake võttis lasteaia õue pealt ilusa õuna kaasa ja ütles emmele üle andes:
"Ma võtsin selle õuna kaasa, et sa saaksid õunakooki teha!"
Emme, tõelise eestlasena, ei näidanud muidugi oma heameelt välja aga oli näha, et lapse kiitus tema
ülimaitsva õunakoogi aadressil tegi peale rasket tööpäeva ta meele siiski rõõmsamaks.

Sajaga

Varsti enam ei tohi...
Sajaga sõita, ma mõtlen.
Möödasõitu vast ära ei keelata :)

Sügistaevas

Just niisugust taevast saab sügiseti üsna tihti näha. Tuleb vaid võtta aega ja seda vaatamas - pildistamas käia.

Kiire vend

Erilised siblijad need oravad. Siuh siia, siuh sinna. Omaette tegu on sellist tegelast pildile saada.
Ka see pole perfektne jäädvustus. Aga vähemalt hüppe pealt. Mulle meeldib :)

Vili on koristatud

Tõepoolest, nüüdseks on vist juba kõik põllud tühjad.
Sügise meeleolu hakkab vaikselt tekkima. See ei ole aga üldse kurbusega öeldud.
Tulevad suurte pilvedega taevavaated, värvilised lehed ja missugused ööd!
Noh, kui muidugi taevas selge on :)

Armastusega tehtud

Käisin koos perega mõni aeg tagasi ühes kesklinna popimas kohvikus. Kõik oli kena - sisustus, vaade linnale,
mõnusad pehmed toolid, millel istudes ei hakka pepu higistama, piisavalt ruumi, värsket õhku jne.
Kohv oli samuti elamus omaette. Nägi nii ilus välja, et kahju jooma hakata ja maitses hästi.
Ma ei tea, äkki oli asi meie täis kõhtudes ja palavas ilmas aga koogid jäid meil pojaga lõpuni söömata...
See aga ei tähenda, et ma sinna uuesti ei läheks.

Isaga draakonil

Kui ütlesin kodus, et lähen oma uue varjetelgi algmaterjali katsetama, oli mu väike sõbrake kohe valmis kaasa
tulema. Nii me seal siis istusime. Enamus aega muidugi telgis ja ikka päris tükk aega. Isegi metssigu nägime
aga pildistada ei jõudnud. No nagu ikka. Kuid sellegipoolest oli tore. Ajasime juttu ja lesisime niisama.
Kui pimedaks hakkas minema, läksime koju, et emme ei muretseks.

Kadakatäks leetputkel

Istus teine nii toredasti tee ääres. No kuidas ma siis ei pildista. Lihtsalt lähengi niisama mööda või?
Vahvad tegelased need kadakatäksid. Üsna julged ja uudishimulikud. Kui mõneks ajaks nende maa-alale
seisma jääd, on nad varsti platsis, et uurida ja hinnata kas oled ka ohtlik tüüp.

Tartu mnt. peale vihma

Pühapäeva õhtul jooksime pojaga kiiresti autosse, kui oli selge, et suuremaks sajuks läheb.
Meile mõlemale meeldib vihmaga sõita :) Muidugi oli mul ka pildisoov. Vihm oli aga nii tugev, et isegi Statoilis,
katuse all ei raatsinud fotokat välja võtta. Nii sõitsimegi kodu poole tagasi ja tegime sillalt paar vihmase
maantee pilti. Selleks ajaks oli Patika sillal juba sadu järgi jäänud.

Ilus tüdruk, kole maja

Omapärane katsetus. Aga mulle meeldib.

Päästerõngad

Tiigi peal olid lastest ainult päästerõngad järgi. Lapsed oli tuppa sööma läinud.

Kohanimed...

Kui sõita mööda Eestit ringi, hakkavad silma igasugused vahvad kohanimed.
Üks nendest on selline.