Reedel, 21. veebruaril, autasustati vallamajas fotokonkurssi "Valla foto 2013" võitjaid. Oli minulgi au olla kutsutute seas.
See pilt (Sähvimine koduvallas) tunnistati Rae valla kategoorias parimaks.
See pilt (Pärlikee) valiti aga kategoorias Loodus kõige paremaks.
See ülesvõte sügisöisest Kakerdaja rabast, kus saatuse tahtel õnnestus üle rabajärve
virmalisi pildistada, tunnistati looduse kategoorias teise koha vääriliseks.
No ei saanud ainult enda teada jätta :-)
Ei saa öelda, et sel aastal on vilets talv. Oma viga, kui selliste ilmadega tööl olid :-)
Magusasõbrana on mul külas olles alati hea meel, kui hakatakse kooki ja kohvi pakkuma.
Eriti tore on veel siis, kui supermaitsva koogi kõrvale kauni kohvitassi näol ka silmailu pakutakse.
Eile õhtul algas Hiina kalendri järgi sinise puuhobuse aasta. Kuna mul puuhobust kuskilt võtta pole, riputan siia sel puhul sinise
klaashobuse pildi ja soovin kõigile mu blogi jälgijatele ilusat, värvilist hobuse aastat!
Laiast jõest on lahti vaid kahe meetri laiune riba. Külma on viimastel päevadel kõvasti olnud.
Kui samamoodi edasi läheb, saab varsti kuiva jalaga üle jõe. No kui peaks teisele kaldale asja olema :-)
...ja läksin pildistama vaadet, mis jõe äärest mööda sõites silma jäi. Uskumatu, kui ilus talveilm oli laupäeval! Kuhu ka ei
vaadanud - igal pool oli midagi kaunist. Kasvõi see päike, puu, tee ja auto. Muidu ei midagi erilist aga sellise ilmaga...
Vastates eelmise pildi pealkirjale - tuli küll samasugune või isegi parem. Iseasi, kauaks seda antakse.
Üks lumine pilt lume maha tuleku puhul.
Ehk teeb selgi aastal looduse- ja fotosõprade rõõmuks metsa lumiseks...
Mõni aeg tagasi oli mul võimalus katsetada Pentax'i hübriidkaamerat K-01. Oli seal igasugu pildistamise režiime...
Leidsin Hiiumaal kuuri kõrvalt ka asjad, mida pildistada. Asjad, mis ootavad oma aega.
Vanad pildid, vanad asjad. Kuigi tegelikult on tegu 2012 aasta suvel tehtud pildiga ja pole need must-valge ekraaniga
Nokia telefonidki nii vanad asjad midagi. Alles me käisime ringi, pea kõigil sellised taskus. Ja kui kaua neil aku vastu pidas!
Mäletan, et oma esimese mobiiltelefoni ostsin 1999 aasta kevadel. Selleks oli Nokia 5110 (pildil kollane), mis maksis
4990 krooni. Palka sain ma sel ajal umbes 6500 krooni. Aga telefoni oli ju vaja :-)
Vaatan aeg-ajalt paari aasta vanuseid pilte läbi. Seekord leidsin oma poja loomingust ühe esmapilgul "suvalaksuna"
tunduva pildi. Aga millegipärast jäin seda pikemalt vaatama. Tegelikult ju täitsa mõnus pilt. Kes siis veel läbi tagaklaasi
järgi sõitvaid autosid pildistaks, kui mitte lapsed?!
Detsembrikuine mets sel aastal. Väikestele puudele vist meeldib. Saab värsket õhku hingata ja ennast tuule käes kiigutada :-)
Mulle aga meeldib metsas käies neid väikeseid puu lapsi vaadata ja pildistada. Mõnikord saab neile ka abiks olla.
Alles hiljuti aitasin ühe õige väikese kuusekese uuesti mulda, kes oli mingil põhjusel oma "pesast välja kukkunud".
Ma ei tea päris täpselt, mida sõna "hoiuala" ametlikes dokumentides ja seadusandluses lahti seletatult tähendab.
Tean aga, et eesti keeles võiks üks selle sõna tähendusi olla: koht, mida peab väga hoidma.
Ei tea kas olen viimaste lumerohkete talvedega ära hellitatud või milles asi aga kalendritalve alguse lävel võiks ju küll juba
lumi maas olla. Samas... 2011/2012 aasta talve esimene korralik lumi tuli ka alles jaanuaris. Äkki on tõesti pisut vara veel
viriseda. Aga lund tahaks ikka. Nii mina, kui minu 7-aastane poeg :-)
Talv näitab vaikselt oma nägu. Paar päeva tagasi sadas maha ka esimene lumi. Kõik liikuv, mahlane ja maitsev on jäänud
lume alla või on puukoore vahele peitu pugenud.
Nii saabki näha meil talvituvaid väikelinde üsna tihti inimasustuse läheduses. Tuleb ju vaatamas käia - ehk antakse midagi.
Kas pole tuttav? Nähes suvel sellist taevast, on siililegi selge (mitte et siil rumal oleks), et kohe tuleb suurem sahmakas vihma.
Võiks ju varju minna... aga kui varjualune on nelja ratta peal ja kohe su selja taga, tuleb enne ikka esimesed piisad ära oodata.
Jäädvustamist vajab ka kollaste võilille õite ja sinakashalli taeva vaheline kontrast.
Käisin täna Tartus ja jälle sai tõestust ütlemine, et Tartu ON heade mõtete linn.
Miks mitte teha kahest vanast autost üks ja see linnarahvale vaatamiseks välja panna! :-)
Eriti äge oli veel see, et all olid peaaegu uueväärsed originaalrehvid.
Nii algas talv 2009. aastal.
Olenevalt aastast on talve alguses mõned päevad või paar nädalat sellist aega, kui lumi on juba maas, õhutemperatuur
miinuses aga veekogud veel lahti. See on ilus aeg. Külmad hommikud pakuvad auravatest jõgedest - järvedest kauneid
vaatepilte. Sel korral saabus hommik ilma päikesetõusu nägemata :-)
Tore, kui nii arvatakse ja seda aeg-ajalt näiteks vahva külmkapi magneti kaudu mõista antakse :-)
Kui rändel on vaja peatuda, ei sega isegi mööda sõitvad autod.
Ei kõlba see leht isegi tuhksuhkruga enam süüa :-)
