Eilne loojang Hiiumaal

Tõepoolest - uskumatult punane. Seisin kohe tükk aega mere ääres ja vaatasin.

Rohevint

Täna oli tõeline väikelindude pildistamise ilm.
Tegelikult kõige pildistamise ilm. Ei osanudki hommikul kohe otsustada,
kuhu minna. Nii ilus oli igal pool.
Lõpuks jäin ikkagi pisikeste sulepallide juurde.

Rasvatihane

Kohal olid muidugi ka rasvatihased, keda mõningates ringkondades ka pekinäoks kutsutakse :)

Karjalaskepäev?

Näib, et metskitsed ja punahirved ei ole ainukesed, kes talveks karjadesse kogunevad.

Raha on

Koos Eesti Uue Rubla tulekuga lahenesid lõpuks ka paljude inimeste rahamured.
Eelmise aasta lõpus potsatasid kõigi postkastidesse eurot tutvustavad voldikud.
Jäi vaid välja lõikamise vaev :-)

Vana kaev

Üksik kaev mere ääres, mis ootab nukralt, et teda taas vajataks. Vett käivad veel võtmas vaid mõned üksikud,
janused, mööda sõitvad turistid. Kohalikel tuleb kõigil vesi kraanist, maitselt vähe soolane, aga ikkagi mugavam!

Talvine Hiiumaa

Ei ole see minu maja ega ka mu Hiiumaa sugulaste maja. Lihtsalt ilus, talvine Hiiumaa kodu, mis mu tänasele
rännuteele jäi. Hiljem sain teada, et Kikka maja pidi olema.

Siidisabad

"Ei ilmataadi vastu iialgi ei ole julgend tõsta kätt ma, ei saa nüüd aru ma isegi, miks paneb mind ta nutma."
Mäletate seda laulu? Tegelikult oli laul muidugi sibulast.
Aga täna mööda põldu kõndides valmis mu peas just ilmataadiga variant. Oli põhjust ka - kauaoodatud
talvepuhkus on ammu käes ja päikest pole näinud veel kordagi. Vähe sellest. Sajab peaaegu pidevalt ja tuul
puhub silmist vee välja.
See pilt on aga tänase päeva absoluutne pärl.
Lugesin toas raamatut ja kui silmade puhkamiseks aknast välja vaatasin, oli õunapuu siidisabasid täis.
Lugemine jäi pooleli :)

Silm tuli ära

Kui mu väike sõbrake ühel õhtul oma eelmise aasta lasteaia töid läbi vaatas, juhtus karupojaga selline õnnetus.
Ja suunurgad ei vajunud allapoole ainult mõmmil. Võtsin siis töölt head liimi koju kaasa ja mängisime silmaarsti.

Viis viite

Eile täitus mu autol selline tore läbisõit.
Kui pildi saamislugu mu kallilt kaasalt küsida, vastab ta ilmselt: "Sa ei taha teada!"

Soome kelk ja rootsi auto

... ja üks euroalus.

Vari põlve peal

Midagi suvist ka vahepeale. Olgugi, et ma suve veel ei igatse.
Ootan hoopis nädala pärast algavat talvepuhkust. Lumine Hiiumaa ja Saaremaa...

Hull lidumine

Hirm on see, mis rebase araks teeb. See rebs kartis kohutavalt mööda sõitvaid autosid.
Kolm tundi ei tulnud ühtegi. Ja siis, kui kavalpea välja ilmus, tuli ka auto.

Läbipääsu koht

Jänese jäljerida. Oli öösel aias vaatamas käinud, kas söögipoolist ka leidub. Mis muud asja tal ikka oli.
Isegi okastraat ei pea kinni. Aga miks peakski, kui selle alt mahub sirge seljaga läbi käima ja kõht on tühi?
Ometi on valitud läbi lipsamiseks kindel koht...

Sinitihane

Ei tulnud jõulutervituse meisterdamiseks vaimu pääle.
Küll aga meenus, et eksponeerimist ootab üks sinitihase pilt. Teda võib kahtlemata talvelinnuks nimetada,
olgugi, et ta elab meil aasta ringi. Talvel hakkavad sinitihased lihtsalt paremini silma.
Ei saa ju jääda märkamatuks värvipallike valgel taustal.

Elu näinud kass

Kohtasin teda sel suvel lennujaama juures. Mul endal on ka kass. Võib-olla seetõttu jäi ta mulle silma ja ma
pidasin vajalikuks temast pilti teha. Tekkis igasugu mõtteid... mismoodi ta näiteks talve üle elab jne.
Vahel hommikuti tööle minnes vaatan oma kassi, kes diivanile mõnusasti magama jääb. Olen siis mõelnud, et
küll oleks hea praegu ise kass olla. Seda kassikest vaadates aga sellist mõtet ei tulnud.

Minu lemmik

Üleeile käisin kommipoest läbi ja ostsin üle tüki aja oma lemmik komme.
Eile õhtul oli väga mõnus istuda akna peal, Monikat vaadata ja kommi süüa :)

Metskits lumes

Veeresin vaikselt mööda metsavahe teed ja ühtäkki nägin, et mind jälgivad suured, uudishimulikud silmad.

Sõtka pesakastide vahetamine Kakerdi järve ääres

Üle-eelmisel nädalavahetusel, täpsemalt 13. novembril, jõudis lõpule minu kaua-aegne ettevõtmine -
- Kakerdaja rabas vanade sõtka pesakastide välja vahetamine uute vastu.

Kui algul tundus, et erilisi probleeme ei tohiks sellega tekkida ja projekti kogumaksumus ei ületa ilmselt 500 krooni
ehk u. 32 eurot, siis sai juba materjali otsima hakates selgeks, et kõik ei suju alati nii nagu plaanitud.

Oma kodu juures asuvas puidufirmas, kus ma tavaliselt käinud olen, ütles müüja, et sa sõbrake oled nüüd vist
küll paraja ämbri sisse astunud? 25 cm laiusega laud on ainult eritellimus. Standardmõõdud lõppevad 20-ga.
Minul oli aga just 25-st vaja. Õige materjali leidmisel aitas mind aga hädast välja mu hea töökaaslane Jüri.
Ilma tema abita ei oleks kasti seinad kindlasti ühest tükist olnud.

Väiksemaid ja suuremaid muresid oli teisigi. Aga heade inimeste abiga sai nendestki üle.

Materjalist said kastid Virgo osava käe all, kel Ääsmäel oma puit-toodete tehas ja rahaliselt pani õla alla sõber Arvo. 

Natuke nokitsemist ja valmis

Kastide üles panemine oli samuti keerulisem, kui seda endale ette olin kujutanud.
Mu ainus soov oli, et sel päeval vihma ei sajaks. Isegi mitte nii väga enda
pärast, vaid tööriistade pärast, mis mul kaasas olid. Vihma aga sadas.
Esimese kasti paigaldamise ajal saime isegi padukat.
Mõtlesin, et see ei ole lihtsalt võimalik! Peale selle oli puu all vesi vähemalt
poolde kummikusse. Või natuke sügavam. Nagu rabas ikka.

Peale esimese pesa üles saamist jäi vihm aga tasapisi järgi ja mida kast edasi,
seda kiiremini asi käis - vana maha, uus üles. (Siin pildil paigaldame viimast kasti.)

Kastide vahetamine ise ei võtnudki eriliselt aega. Võib-olla 15 minutit üks vahetus.
Aeganõudev oli auto juurest pesade kohale toomine. Kahekaupa ja üherattalise
aiakäruga, umbes 700 meetrit mööda vihmamärga, libedat laudteed.

Omaette elamus.

Siin on nüüd vist õige koht teha sõber Antile sügav kummardus, kes kogu
selle päeva mulle hindamatuks abiliseks oli.