Sirelite kevadine ilu

Alles nad õitsesid... 
Jõudsin muidugi täitsa viimasel hetkel, kui lõhn hakkas juba kaduma ja mõni õieleht nurgast pruuniks tõmbas. Kimalane võttis ka viimast. 
Suure soojaga on kevadest kiiresti noor suvi saanud. 

Jalgratta ja fotokotiga

 

Paneks mõne pildi siia juurde, enne kui uus maasikaaeg kätte jõuab :-) Räägitakse, et mõnelpool Eestis on juba esimesed marjad valmis. 

Nüüd oleks sidus öelda, et käisin minagi neid pühapäeval otsimas aga päris nii see ei olnud. Vaatasin niisama kodu ümbruses ringi. Ilus oli. Soe oli. 

Kevadest on suvi saamas. Ja missugused õhtud on olnud viimasel paaril nädalal! 

Maasikaaeg

Jälle on käes suve keskpaik ja Eestis hakkavad maasikad valmis saama. Ostsin minagi täna Nõmme turult, Tarmo ja Nadja käest karbi imemaitsvaid 
Eesti maasikaid ja panin kodus ilusasse klaaskaussi. Et oleks hea võtta. 
Tervest pundist jäi oma ilusa "mütsi" tõttu silma kaks suuremat ja oma nunnu olekuga üks eriti väike. Ei raatsinud ilma pilti tegemata ära süüa  :-) 

Naabrimees

Enne kui oma lendava fotoka õhku tõstsin, tuli püsivalt kohapeal elav "naabrimees" vaatama, mis ma seal toimetan. 
Pikka juttu seekord ei teinud - ütles tere ja läits uma tare manu tagasi. 

Metsa veerel väike maja

Selle aasta esimene käik Võrumaale. Kevad käes ja 27. aprilli õhtu on eriliselt soe ja tuulevaikne. Kui mõnus on jälle siin olla! 
Keegi hea inimene oli ka meie suure oksahunniku talve jooksul ära põletanud. Üks töö jälle vähem. Ei tea kas järgmise/ülejärgmise talve jooksul 
keegi maja renoveerimist ei taha ette võtta? Oleks ju tore, kui lähed kevadel kohale ja keegi on majal näiteks mädad palgid ära vahetanud  :-) 

Laululuiged Käpa järvel

Käisin heade tuttavatega pühapäeval Käpa järve ääres, lootuses kuulda rabakonnade laulu. 
Ei õnnestunud selgi aastal. Aga päris ilma ei jäänud. Mina pole sellel järvel mitte kunagi laululuikesid näinud. Aga seekord olid nad seal. 

Pisut enne jää sulamist

Ma loodan, et mitte ainult Kakerdi järvel ei hakka jää sulama, vaid ka siin, minu blogis. 
Kevad on käes ja teoreetiliselt peaks ilmad iga päevaga ilusamaks minema... aga küll lähevad ka! 
Selle pildi tegin märtsi viimastel päevadel Kakerdaja rabas. Laugastel oli veel õrn jääkiht peal, mida kattis omakorda vesi. Väga kutsuv liuväli! 
Aga kallastest oli juba lahti sulanud... 

Pealtvaates

Detsembris jõudis sõber jõuluvanast ette ja tegi mulle pakkumise, millest oleks olnud patt keelduda  :-) 
Nii ostsingi endale uue mänguasja, mis lendab! 
Veel detsembri alguses ei osanud sellisest asjast unistadagi ja lendamine pole mulle samuti kunagi pinget pakkunud. 
Aga seda lennumasinat on maa pealt puldiga täitsa tore juhtida. 
Tegin siis 23. detsembril Jüri kohal oma esimese lennu. Olles muidugi eelnevalt pildil oleva väikese lombiga heinamaa kohal paar katselendu sooritanud. 
Ilm oli küll erakordselt vilets ja keskpäeval valgust umbes sama palju, kui jaanilaupäeva ööl aga esimese korra kohta on pilt täitsa talutav. 
Loodetavasti hakkab lähimate kuude jooksul siin teisigi drooniga tehtud pilte nägema.  

Esimene kelgutamine 2016 ja 2006

Mina ei leia praegusel aastaajal endas inspiratsiooni ega ideid, et teha ägedaid pilte. Seetõttu on ka siin peaaegu kuu aega vaikus olnud. 
Ja lõppude-lõpuks on mul esileediga kokkulepe, et vähemalt sel aastal olen isa, mitte loodusemees.  
Niisiis võtsin pimedatel õhtutel ette nii arvuti, kui ka väliste kõvaketaste tervise kontrolli. Selle käigus olen korraliku portsu pilte läbi vaadanud. 
Ja lume ootuses jäid silma muidugi lumised pildid. 
Mõlemal õekese ja vennakese elu esimene kelgusõit. Vennakesel lõppes see peadpidi lumehanges, õekesel aga terve pere grupikalliga  :-) 
Kellele meeldis kelgutamine rohkem? 

Soome siidisaba

Oktoobri viimasel nädalal oli meil sügispuhkus, millest pea poole veetsime Soomes. 
Selge see, et nii pika aja jooksul peab mõni siidisaba kaamera ette jääma. Kui see ainult kaasas on. 
Esimesel päeval lapsega jalutamas käies mul muidugi fotokat kaasas ei olnud. Ja nagu sellistel 
puhkudel ikka, kohtasin ma tervet salka siidisabasid. Arvasin, et kindlasti juhuslik kohtumine ja 
rohkem ma neid ei näe. Aga õnneks ma eksisin. 
Järgmisel päeval võtsin tütrega jalutama minnes pika toruga fotoka igaks juhuks kaasa. Ja mul vedas! 
See sama siidisabade punt oli eelmise päeva asukohast vaid paarisaja meetri kaugusel. 
Panin vankrile pidurid peale, Tipsu magas ja mina pildistasin  :-) 

Rabamännid hommikuvalguses

Suve teises pooles tehtud päikesetõusu retk Kakerdaja rappa. 
Jäi silma rida suuremaid mände, mis hommikuses valguses ja udus paistsid nii teistsugused, nagu nad veel kunagi paistnud ei ole. 
Pildistasin ja tundsin rõõmu sellest, et vahel on fotokas ka õigel ajal kaasas  :-) 

Üks sai välja

Käisin pühapäeval Matsalu rahvuspargis. Täpsemalt Puise külas. See on Matsalu lahe põhjakalda kõige läänepoolsem tipp. Väga ilus koht. 
Palju armsaid maju ja piisavalt lambaid, et rannaniidud puhtana hoida. Kui uurisin infotahvlilt kohalikku kaarti, tunnetasin selja taga teatavat elevust. 
Vaatasin üle õla ja nägin, et üks lammas oli mingi nipiga teisele poole aeda saanud. Teised tulid kohe lähemalt uurima, et mis nüüd edasi saab. 
Esialgu ei saanudki väga midagi. Ei tahtnud ise ka karjaväravat avama minna - võõrana võin kasu asemel hoopis kahju tekitada. 
Jalutasin mere poole ja ette jäi taluvärav, mille peal oli eravalduse silt ja õnneks ka pererahva telefoni number. Helistasin ja teatasin eksinud lambast. 
Tuli välja, et ongi nende pere lammas. Peagi oli peremees kohal ja aitas "eksinu" ilusti karjaväravast sisse. 
Teised tulid muidugi juurde, otsekui tahtes küsida, kas teiselpool aeda ka rohi rohelisem oli.  :-) 

Ohakalind pärna otsas

Ei juhtu just iga päev, et noor ohakalind istub sinu akna all pärna oksale ja ootab, kuni sa jõuad fotokal objektiivi ära vahetada, kaadrit sättida 
ja isegi erinevaid säriaegu katsetada  :-) 
Minul 23. augustil just nii juhtus. Imestasin veel, et nii suve lõpus ohakalinnu poisid ikka nii väikesed on. 
Aga mis siin ikka imestada - teine pesakond ei saagi selleks ajaks vist väga suurem olla... 

Nagu vennad

Natuke autodest ka. 
Kui umbes 2 aastat tagasi Subaru Outback'i ostsime, sain teada, et Outback on lihtsalt tõstetud Legacy. 
Polnud seda varem tähele pannudki. Aga eks autodega ole ikka nii, et enne linnapildis ei märka, kui oled endale ostnud  :-) 
Nii ka minul. Ja kui ühel päeval Laki tänaval jäid mulle silma teineteise sabas seisvad, täpselt samat värvi Outback ja Legacy, ei saanud ma pilti tegemata jätta. 
Kui nad niimoodi ühe pildi peal on, näevad küljelt vaadates tõepoolest üsna ühesugused välja... 

Silmad

Kui oma hommikuselt ringilt tagasi hakkasin jõudma, arvasin, et peale naise venna kindlasti kõik veel magavad. 
Õue peale jõudes aga nägin, et ma polnud ühe pereliikmega arvestanud... 
Ta mitte ainult ei olnud juba ärkvel, vaid oli vägagi nõus kohe mängima hakkama  :-) 
Ja kui sind selliste silmadega vaadatakse, ei tahaks nagu "ei" öelda. 

Sookurepaar hommikusel heinamaal

Umbes kuu aega tagasi, Hiiumaal oma hommikust ringi tehes, juhtusin hommikukastes jalutavat sookurepaari nägema. 
Küll nad on graatsilised! Ja ettevaatlikud. 

Hiiumaa metskits

Nii tore oli üle pika aja taas metskitse kohata. Tema minuga kohtumisest vist erilist rõõmu ei tundnud. 
Vaatas mind kümmekond sekundit ja läks oma teed. 

Põdrakanep

Minu meelest suve teise poole üks ilusamaid õitsejaid. Meie maakodu õuel kasvab teda palju. 
See pilt on aga tehtud Hiiumaal, ühel põlluserval. Pisut peale päikesetõusu, mis on eelmisel pildil. 

Pisut peale tuulikut

Mmm... need mõnusad suvehommikud! 
Kui saaks kuidagi nii, et praegu ei maga - õhtul, öösel ja hommikul käiks pildistamas ja päeval tööl. 
Ning kõik selle magamata aja magaks kuskil novembris - detsembris järgi  :-) 

Vana tuulik Hiiumaal

Kuu aega on läinud nagu lennates. Selle aja sisse on mahtunud nii mõndagi. 
Ka poolteist nädalat puhkust Hiiumaal. Käisin mõnel hommikul väljaski. No oli ilus!