Pihlaka õied

Tamron AF 90mm F2,8 Di Macro, säri 1/250; ava 2,8; ISO 400

Olete kunagi nuusutanud pihlaka õisi? Kogu austuse juures pihlaka vastu pean ma ütlema, et mulle meeldib sirelite lõhn
rohkem :-) Välja näeb aga ilus. Palju väikeseid, valgeid õisi sakiliste lehtede juues.

Kastani õis

Tamron AF 90mm F2,8 Di Macro, säri 1/30; ava 4; ISO 400

Nii lähedalt, et pole enam ilus :-)

Ilus kodu

Tamron AF 90mm F2,8 Di Macro, säri 1/400; ava 9; ISO 100

Kes ütles, et makro objektiiv ainult väikeste asjade pildistamiseks on? Näe, astud paar sammu tagasi ja isegi maja mahub pildile :-)
Sõidan sellest kohast suhteliselt tihti mööda aga tavaliselt on minnes kiire ja tulles pime. Või vastupidi.
Seekord olin rolleriga, no selle "kollase sääsega" teate küll. Eelmise aasta juulis panin ta´st pildigi siia üles. Ja nüüd oli mul aega.
Selge see, et inimesel on aega, kui ta otsustab 40 km kaugusele kiirusega 45 km/h sõita. Seda hoogu pole kahju ka peatada.
Nii ma siis seal seisma jäin ja selle pildi tegin. No tõesti ilus elamine.

Hallikad juuksed, rohekas kleidike

Tamron AF 90mm F2,8 Di Macro, säri 1/200; ava 2,8; ISO 400

Vahepeal paremaid pildistamise aegu ootama jäetud Tamroni objektiivide testimine on jälle täie hooga käima läinud.
Ja tõesti - suve hakul on, mida pildistada. Valisin endale makro objektiivi. Seekord siis 90 millimeetrise fookuskaugusega.

Metsvint

Ilus vaadata. Hea kuulata. Mõned on päris julged. Lasevad lausa paari - kolme meetri peale.
Hästi tore on jälgida, kuidas see väike linnuke kogu hingest oma laulu laulab ja laulu lõpus ennast isegi pisut ettepoole kallutab.
Et laul ikka võimalikult kaugele "lendaks" ja vindipreilidele teiste isaste omast kõlavam tunduks.

Mõnus istumiskoht

Meenuvad sõnad Ivo Linna lauldud laulust "Läänemere lained":
rändamisest väsind koju tahan ma, vana kase alla heita puhkama. Vana kase kohin mulle jutustab, ennemuistseid aegu meelde mul tuletab.

Kevadine Jänijõgi

Veel üks pilt laupäevaselt retkelt. Paari nädala pärast avaneb siit hoopis teistsugune vaade.

Avanev laanesõnajalg

Laupäevaselt, meeldiva seltskonnaga tehtud fotoretkelt Jänijõe ümbrusest.

Tomat. Lihtsalt tomat.

Tuli tomati isu. Ka tomati pildistamise isu.

Lõhnab hästi

Head emadepäeva ja lõhnavaid lilli kõigile emadele ja ka neile, kes kohe - kohe on emaks saamas ;-)

Rüüt rabamaastikul

Selline vahva tegelane. Liikus ettevaatlikult rabataimede vahel, nagu luuraks kedagi. Kõndis paar sammu, siis
jooksis järgmise künka või puu taha, ootas seal paarkümmend sekundit ja läks jälle edasi. Nii ta seal käis
järveni ja tagasi. Lennata talle vist eriti ei meeldi :-)

Hommik rabajärvel

Mitte ühtegi inimese häält. Ainult kaugemal külas üks koer ei saa rahu.
Kell on viis läbi viis minutit. Kohe tõuseb päike. Rabas hakkab elu käima. Udu seest ilmub välja sõtkapaar, minust
paarikümne meetri kaugusel toimetab rüüt. Pole teda nii lähedalt näinudki. Päris minu kõrval laulab rabakonn
oma pulmalaulu. Püüan vaikselt salvestada ja teda mitte segada. Vist õnnestus.
Kaugemalt kostub ka sookurgede hääli...

Ülased taluõuel

Selline ehtne Eesti maakodu. Kevade soojus, linnulaul, päikesepaiste ja õue peal õitsvad ülased...
Niisuguses kohas elaks või ise.

Kiusame emmet!

Lambalapsed ei erine väga palju inimese lastest. Mõlematel meeldib emmega mürada :-)

Põdra peidukas

Mõned tunnid tagasi õnnestus õhtuhämaruses põdraga tõtt vaadata :-) Tegelikult oli hästi peidus küll.
Tema märkas mind enne.

Seltsis segasem

Metsaalused on sinised. Kohati lausa nii sinised, et pole kohta, kuhu astuda. Ei taha ju paari päeva vanust
lillekest ära tallata. Mõnes kohas on nad suuremasse punti kogunenud, et neid oleks kergem märgata :-)

Jälle puu otsas

Kui olime murdunud puu otsast pesakasti kätte saanud, selle teisele poole raba vedanud ja uue puu otsa üles
pannud, saime aega ka väikeseks piknikuks. Arvole siinkohal sügav kummardus ja tänud abi eest.
Minu väike sõbrake arvas aga, et ta pole kunagi nii maitsvat juustu võileiba söönud :-)

Lennu pealt

On omaette väljakutse tabada tihane lennu pealt. Ka seekord jäi peas valmis mõeldud pilt tegemata.

Üks maas

Miks just see puu?
Äkki sellepärast, et muidu oleks pesakaste liiga tihedalt olnud? Looduslik valik?
Iga halb asi on millegipoolest ka hea. Siin on heaks küljeks see, et mul nüüd
kergem kast puu küljest kätte saada ning uude kohta toimetada. Esmapilgul
tundub ka, et jäi terveks. Uus kohtki on välja valitud. Peaaegu inimtühi,
vaikne ja rahulik ka nädalavahetustel.

Kevad rabajärvel

Ainuke lahti sulanud koht, mida nägime tänasel, pea 7-kilomeetrisel rabamatkal. Pisut kõrgema veetasemega
laukast pressib voolav vesi peale. Laukad ja järvekesed on muidu jääs, maapind aga suures osas juba lumevaba.
Aprill on minu meelest aasta kõige suuremate muutuste kuu. Algab lumega ja lõpeb lillede õitsemisega.
Lisaks veel lindude ränne ja teised kevade märgid.
Õhtul kuulasin kodus Fred Jüssi uut Ööülikooli loengut Eesti maastike ja kevade saabumise teemal.
Kui sa minu blogi püsikülastaja oled, usun, et huvitaks sindki. Otselink loengusse on siin.